Tamnavulin on mulle üsna võõras Šoti ühelinnaseviski. Olen seda varasemalt maitsnud vaid korra ning sedagi Gordon & MacPhail poolt villituna (blogis 24.07.2018). Kuna sügisel õnnestus näidispudelitena soetada koguni seitse Tamnavulin viskivabriku omatoodangut, avaneb nüüd võimalus selle viskiga lähemat tutvust teha. Kõik need viskid on kahjuks küll madalaima võimaliku kangusega, ehk 40% ja kahjuks ka külmfiltreeritud ning piirituskaramelliga värvitud. Aga see selleks. Rühmitasin need blogis tutvustamiseks kaheks. Siinses postituses tulevad tutvustamisele kolm šerri vaatides järelviimistletud ja järgmises postituses neli veini vaatides järelviimistletud Tamnavulinit. Kõik need seitse viskit on esmase küpsemise läbinud Ameerika tammest vaatides.
Tamnavulin Double Cask, 40,0%
Aroom: lihtne ja üheplaaniline. Esmalt tugev iiris ja toffee, mis teeb aroomi üsna magusaks. Siis ahjubanaan ja tasapisi ka kuiv tamm magusale tasakaalu pakkumas.
Maitse: kerge, lihtne ja üsna lahja. Suutundelt siiski ümar. Kergelt mõrkjas aprikoos. Veidi papisust.
Lõpp: lühike. Pehme vanill, puuviljakääritus, veidi piirituselisust ja papisust.
Hinnang: C
Tamnavulin Sherry Cask Edition, 40,0%
Aroom: samuti lihtne, kuid samas üsna meeldiv. Kerge šerrise noodiga nahksus. Iiris ja vanill, veidi kuivatatud puuvilju ja pähkleid. Magus, kuid mitte nii palju kui Double Cask.
Maitse: kerge, lihtne ja pehme. Suutundelt siiski meeldivalt ümar ja kreemine. Küpse aprikoos, vanill, piimašokolaad, demerara suhkur. Siin järelviimistluseks kasutatud kolm erinevat šerri vaati on üsna positiivse tulemi andnud.
Lõpp: lühike. Mõõdukalt magus tamme vanill. Järelmekis tuleb veidi vürtsikust.
Hinnang: C
Tamnavulin Oloroso Cask Edition, 40,0%
Aroom: kreemine karamell, veidi nahka, veidi punaseid marju – selline kerge vaarikamoosisus. Makroonid ja veidi papisust.
Maitse: kerge, lihtne ja pehme. Kerge vürtsikus, veidi punaveini tanniine, kuivem kui eelnevad kaks.
Lõpp: lühike. Veidi sellist üleküpsenud ja veidi juba ka käärima läinud puuviljasus koos papisusega.
Hinnang: C
Keskpärased linnaseviskid. Suurt häda pole neil midagi, kuid siiski väga lihtsad ja kerged. Seda nii kanguse kui ka maitsete poolest. Sherry Cask Edition oli neist kolmest meeldivaim ning Oloroso Cask Edition vast kõige nõrgem.
