Tänasest alates tulevad kuni kuu lõpuni maitsmisele n.ö „värdühelinnaseviskid“ (bastard single malts) ehk teadmata päritolu ühelinnaseviskid. Eks see veidi kummaline on – tegemist on ühelinnaseviskidega, kuid nende täpne päritolu on teadmata. Selliste teadmata päritolu ühelinnaseviskide villimisel on omad objektiivsed põhjused. Üheks neist see, et mõned viskivabrikud, mis küll müüvad oma vaate viskivabrikust väljapool villimiseks, teevad seda vaid tingimusel, et ei tooda sildil esile ega ka muidu avalikustata viski tegelikku päritolu. See võimaldab mõningatel juhtudel ka selliste värdviskide müügi oluliselt madalama hinnaga. Kui näiteks teaks kindlalt, et värdviski „X“ nime taga on peidus tegelikult Ardbeg, siis ilmselt oleks sellele hind märksa kõrgem.
Kuna olen veel Islay lainel, siis on maitsmisele tulevad värdviskid loomulikult Islay saare ühelinnaseviskid: The Ileach, Smokehead ja Scarabus. Kui kaks esimest on juba turul olnud mõnda aega, siis Scarabus toodi turule alles 2019. aastal. Olen neid juba varemgi maitsta soovinud, kuid pole pimedast peast tihanud tervikupudelite peale raha kulutada. Kui nüüd oli võimalus soetada kahest viimasest mini- ja näidispudelid, siis otsustasin esimese tervikpudelina osta, kuna see oli lihtsalt Tallinnas saadaval.
Alustan The Ileach nimelise linnaseviskiga, mille nimi tähendab Islay saare elanikku. The Ileach ja Finlaggan (selle Eilean Mor ja Cask Strength on juba blogis tutvustatud 22.02.2016) ühelinnaseviskid on villitud Vintage Malt Whisky Company poolt. Siinmaitstav Ileach on villitud septembris 2020.
The Ileach, 40,0%
Aroom: esimesena tuleb vegetaalne (rohune) turbasus ja siinsel kujul ei ole see päris meeldivate turbasuitsuste aroomide hulka kuuluv, kuna sellega liitub ka magusamat sorti karamell. Taustal mõningast puuviljasust – kuivatatud õunad, pirn. Veidi kopitanud puitu ja papisust. Õhutades muutub turbasuitsusus veidi tavapärasemaks ja meeldivamaks ehk siis turvastatud linnaste aroomiks. Lisaks nüüd magusad linnased ja hooti isegi magusaid sigarikarbi aroome. Üsna magus siiski. Tühi klaas annab parema aroomi.
Maitse: kergelt mõrkjas vegetaalne turbasus. Suutundelt vesine, maitsetelt üsna lihtne ja tajutavalt noor. Kõrbenud karamell, köhasiirup, kergelt lagritsat või pigem fenkolit, mis annab veidi meeldivama ja värskema noodi muidu üsna tuimale ja igavale viskile.
Lõpp: keskmise pikkusega. Kuivatatud õunad, siis kirbe, mis taandub vegetaalselt rohuseks.
Hinnang: C
Ilmselt üsna tugevalt piirituskaramelliga toonitatud. Ei ole mulle meelepärase tekstuuri ega maitsetega Islay viski. Võtsin seda kõrvutada Lagavulin 9 yo GofT, Bunnahabhain Moine ja Laphroaig 10 yo viskidega ning The Ileach jäi neile selgelt alla igas komponendis. Suuresti läks see Ileach iiri kohvi komponendiks, kus see toimis üsna hästi.