Neli päeva tagasi,
laupäeval 12. mail, toimus teine Tallinn Whisky Show. Toimumiskohaks sarnaselt
eelmisele aastale taas Hilton Tallinn Park Hotel. Degustatsiooniala oli avatud 15:00-20:00
ning piletihinna (33€; neli eurot kõrgem eelmise aastaga võrreldes, mis viskide
hindade tõusuga poes korrelatsioonis) eest oli võimalik maitsta täitsa piisaval
hulgal ja valikus viskisid. Maitsmiseks oli neid eelmise aasta showga võrreldes
märgatavalt rohkem. Lisaks piletihinna sisse kuulunud viskidele oli üsna
mõistliku hinna eest võimalik maitsta ka eakamaid linnaseviskisid: Laphroaig
18, Balvenie 21 Madeira Cask, Talisker 25, Glengoyne 25 ja Bunnahabhain 25. Lisaks
toimusid kuus n.ö seminari, millest kahes (Loch Lomond Whisky Tasting; Finnish
& Estonian Whisky) sai ka osaletud. Mida siis sai maitstud, mida kuulatud
ja mis mulje üritus jättis?
Siinses postituses
käin lühidalt läbi degustatsioonialal maitstud viskid. Otsustasin tunde järgi
maitsta mõningaid seni mitteproovituid. Püüdsin liikuda kergematest linnaseviskidest
rukkiviskide suunas ning lõpetasin ühe turbase viskiga. Eraldi postitustes
tutvustan Loch Lomond ja Glen Scotia linnaseviskisid ning võrdlevalt kolme
rukkiviskit, millest üks Eestis valmimisjärgus olev rukkiviski. Eraldi seepärast, kuna sai väikestes näidispudelitest
koju korralikumaks maitsmiseks võetud Loch Lomond 18 yo, Glen Scotia
„Victoriana“, Lot 40, Helsinki ja Moe rukkiviski.
Balvenie 21 yo „Madeira
cask“, 40%
Tegemist on siinse
viski puhul peaasjalikult reisikabanduse lettidele suunatud Balvenie viskiga. Viski
on esmalt küpsenud pea 21 aastat traditsioonilistes vaatides (ilmselt siis
hogsheads) ning seejärel viimistletud Madeira veini vaatides. Aroomilt kerge,
lilleline ja mesine; kergelt tsitruseid ja mõningaid vürtse, mis kokku annavad
üsna täidlase ja komplekse koosluse. Suutundelt siidine ja ümar, maitses
mesised puuviljad, vanill ning siis tammised vürtsid koos kergelt mõrkja
alatooniga, mis kanduvad ka järelmaitsesse. Väga meeldiv ja hea Balvenie, kuigi
madal kangus ei tule just maitsele kasuks.
Highland Park
„Sigurd“, 43% nc
See Highland Park
viski on samast sarjast, kuhu kuuluvad ka juba maitstud/tutvustatud n.n
Warrior-seeria viskid Svein, Einar ja Harald ning lisaks siinmaitstavale
Sigurdile veel Ragnvald ja Thorfinn. Sigurd on siis sammuke kõrgemal Haraldist nii
vanuselt (Sigurd vähemalt 15-a) kui ka Euroopa tamme vaatides (50%) küpsenud
viski osas. Üsna rafineeritud aroom; marjad ja puuviljad, šerrisus ja
kanarbikuline turbasuitsusus. Maitses kerged tsitrused, magusad ja õrnalt mesised
puuviljad ning jõudu lisavad tammised vürtsid ja turbasus. Vürtsikas tammisus
kandub ka järelmaitsesse, mis on üsna pikk ja meeldiv. Hea viski.
Glenrothes Vintage
2004, 43%
Glenrothes viskisid
pole ma just eriti palju maitsmisele võtnud. Seega sai kasutatud juhust ning neist
kahte showl proovitud. Esimeseks oli 2004 aastal destilleeritud ja 20.01.2017
villitu. Aroomilt karamelline-puuviljane, rosinad piimašokolaadis, vanill ja linnased.
Maitses samuti linnased, karamell, vanill, rosinad ja ehk ka kookost ja mõningaid
puuvilju. Järelmaitse karamelline-linnaseline. Lihtne, üsna hea, kuid ei midagi
erilist.
Glenrothes „Elders
Reserve“, 43%
Teine Glenrothes
viski on reisikaubanduse lettidele suunatud Manse Brae seeriast, kuhu kuuluvad
Manse Reserve, Elders’ Reserve ja Minister’s Reserve. Kaks viimast on
esialgsetele NAS viskidele villitud hiljem ka koos vanuse märkega, vastavalt
18- ja 21-aastat. Aroomilt on Elders’ Reserve, kus küpsemisel on kasutusel olnud
nii Ameerika kui Euroopa tammest valmistatud vaadid, üsna magus ja puuviljane,
lisaks tammised noodid: vanill, karamell, kerge ingver ja muskaat. Värskust
annab apelsin, mis on ka esil maitses, millele lisandub seal sidrunikreem koos
juba aroomist tuttavate tammise poolega: vanill, muskaat, kaneel, mis on koos
puuviljasusega koos pigem magusa poole kaldu. Maitse meenutas ka maitsekat
õunakooki. Üsna hea viski tervikuna.
Macallan „Quest“,
40% nc
Noonii, Macallanilt
väljas uus The Macallan Quest Collection sari ning taaskord juba arvatult NAS; lisaks uus disain.
Uue sarja viskid hakkavad reisikaubanduse lettidel asendama senist The Macallan 1824 Collection viskisid, kuhu kuulusid
Select Oak, Whisky Maker’s Edition ja Estate Reserve. Uude kollektsiooni kuuluvad Quest, Lumina, Terra
ja Enigma, mis kõik peaks siis turundusliku idee kohaselt tutvustama viskivabriku
kustumatut püüet avastada tammevaadi mõju destillaadile. Kasutatud vaatideks
on:
Macallan Lumina (41.3%) Euroopa ja Ameerika tammest valmistatud šerriga viimistletud vaadid ja hogshead vaadid.
Macallan Terra (43.8%) Hispaanias kasvanud tammest valmistatud šerriga viimistletud esmatäite vaadid.
Macallan Enigma (44.9%) Hispaanias kasvanud tammest valmistatud šerriga viimistletud esmatäite vaadid (butts).
Maitstud Quest on
aroomilt puuviljane, karamell, vanill ja kergelt hoomatavad šerrised noodid. Maitselt
üsna lihtsakoeline ja lahja, piimašokolaad, karamell, iiris, veidi rosinaid ja ka
tammiseid vürtse; vaadimõjuline, kuid šerrisust üsna napilt; n.ö tüüpiline
viimase aja odavam massidele suunatud Macallan.
Bunnahabhain 2004
Moine Brandy Finish, 55,3% nc, ncf
Showl sai viimasena
enne lahkumist maitstud siis ka eelmise aasta teises pooles villitud
Bunnahabhain viskit. See on siis paariline PX järelviimistletud viskile, mida
sai maitstud juba selleaastasel UISGE festivalil. See viski on saadaval ka
Tallinnas! Üsna harukordne, et mõni üsna piiratud koguses vaadikanguses veidi
erilisem viski ka Eestisse lõpuks jõuab. Ise sai see viski soetatud juba
eelmise aasta sügisel, kuna see tundus võrreldes PX vaadis järelviimistletud
Bunnaga omapärasem. Aroomilt tajutavalt turbasuitsune, soolaselt mereline
värskust andvate tsitrustega. Tunda on ka sellist viinamarjadele omaseid
värskendavaid lõhnu. Suutundelt kergelt õline ja maitsete osas tugevalt
turbane, millele lisandub üsna ohtralt kergelt magusaid värskendavaid puuvilju.
Järemaitse pikk ja meeldivalt magusa-kuiva tasakaalus. See päeva lõpus
viimasena maitstud viski kujunes lõpuks tervikuna päeva parimaks!
Kokkuvõtvalt korralduse
plussid ja miinused võrreldes eelmise aasta showga:
+ Oluliselt
organiseeritum ja informeeritum! Seminarid olid eelnevalt teada ja neile oli
võimalik veebis ka registreerida.
+ Rohkem
maitsmisele toodud viskisid.
+
Degustatsioonialal oli olemas piisavalt vett ja veepaake vahetati regulaarselt.
Laudasid koristati tühjadest klaasidest väga heas sageduses.
+ Külastajaid
rohkem, melu rohkem ja tundus olema külastajate seas enam neid, kes viskidest
viskidena huvitunud. Õnneks oli suuremale rahvahulgale piisavalt ruumi
liikumiseks ja maitsmislaudadele pääses ilusti ligi. Korralduskoht on endiselt
sobiv ürituse läbiviimiseks.
- Kaaluda tuleks
ehk piletihinna alandamist (nt 15-20€ peale) ja siis show raames võimaldada
viskide maitsmist vähese raha eest (nt kasvõi 1-2€ odavamate viskide 2cl eest
ja 3-6€ veidi kallimate viskide 1 või 2cl eest). Muidugi ei ole vast kellelgi
midagi n.ö tasuta viskide maitsmise vastu, kuid nähes kui palju läks head
kraami raisku (laudadel mitmeid maitsmata viskisid, seminaridel maitsmata või
poolikult maitstud klaasid – kõik see sai ju ära visatud), siis on ikka väga-väga
kahju. Mujal maailmas, sealhulgas Helsingi viskifestivalil, on välja töötatud
head mugavad süsteemid selleks.
- Eelmise punktiga
seotult. Kella poole kaheksa ajal oli saalis juba üsna palju klaasistunud pilkudega
n.ö degusteerijaid. Tuleb tõdede, et viskikultuur vajab veel Eestis juurte
ajamist. Show ei peaks olema koht, kus end purju juua. Kas oskavad need viskide
liigtarbijad järgmisel päeval meenutada ja kirjeldada maitstud viskide aroome
ja maitseomadusi? Vaevalt. Tähtis pole kvantiteet vaid kvaliteet!
- Jälle peab ära
mainima segavad aroomid. Esiteks on ikka osad naised liiglõhnastatud (mehed
selgitage oma naistele, et viskide või ka õllede ja veinide degusteerimisele
tulles ei tohiks end lõhnastada või teha seda vaoshoitult!). Korralduse osas
oli ehk mitte häiriv, vaid lihtsalt tuli seda arvestada, et ühes saalis
serveeriti sööke ja pakuti viskisid samas ruumis. Seega tuli viskide aroomi
tundmiseks teise saali minna.
- Kas nüüd otseselt
viga, kuid sisenemisel jagati maitsmiseks grappa klaasid, mis ei ole just kuigi
head viskide nuusutamiseks.