TOMATIN Cù Bòcan

Tomatin villis turvastatud linnastest valmistatud Cù Bòcan nimelise viski esmakordselt 2013. aastal. Nüüdseks on sellele esimesele, mille valmistamisel oli kokku segatud burboon, šerri ja uutes (virgin oak) vaatides küpsenud viskid, lisandunud nii vanuse märketa kui aastakäigu viskid. Cù Bòcan vanuse märketa viskideks on siinmaitstav ning eraldi siis ka Cù Bòcan Sherry, Cù Bòcan Bourbon ja Cù Bòcan Virgin Oak. Aastakäigu viskideks on Cù Bòcan 1988, 1989, 2005 ja 2006. Siinmaitstav Cù Bòcan on pärit 20cl pudelist, mis villitud 2014. aastal (10.09.2014).

Tomatin Cù Bòcan, 46% ncf, nc?

Aroom: üsna magus ja paks – ohtralt karamelli, kookosrasva ja vanilli. Lisaks siirupine-mesine magusus, hapukas rukkileib ning üksnes veidi puuviljasust (mango, banaan ja ka magus apelsin ja pirn). Kõige all puidune-rohune suitsusus, milles ka veidi rõskust. Just sellist maapinnal seisnud märgadele lehtedele iseloomulikku. Jääb selliseks tükeldatuks, kus eri vaatide mõju ei ole kooskõla saavutanud.

Maitse: suutundelt kergelt kreemine ja pigem pehme. Meesarnaselt magus tamm, magus pirn ja apelsin. Sellega ühineb suitsusus koos vanilli ja linnaste magususega. Viimasena tuleb vürtsikust, kaneel ja nelk koos mõningase ingveri ja rohususega. Liigselt siiski magusa poole kaldu, ilmselt on uus puit siin oma rolli mänginud. Vee lisamine ei tee head, muudab suutunde üsna õhukeseks.

Lõpp: üsna pikk, kerge suitsusus on tunda, kuid tervikuna selline magus-mõru, mis toob ka veidi mõrusust – nelk, punane greip.

Hinnang: C

Veidi ka viski nime Cù Bòcan taga olevast legendist. Nimelt oli Cù Bòcan nimeline salapärane kummituskoer varitsenud Tomatin küla elanikke juba sajandeid. Tema legendile aitas kaasa fakt, et teda oli nähtud väga harva, vaid kord põlvkonnas, kuid seda alati õudust tekitaval moel. Kord olla viskivabriku tööline jäänud liiga hilja välja kõndima ning sattunud vastamisi tema ette ilmunud süsimusta elajaga – paljastatud kihvadega, aur tõusmas lõkendavaist sõõrmeist. Mingil seletamatul põhjusel tundis tööline vastupandamatut tungi elajat puudutada. Kui värisev käsi aga karvadeni jõudis, seisis töölise ees vaid tontlik viirastus – Cù Bòcan – kes ta silmade ees samas lahustus, jättes endast alles vaid surmvaikse tühjuse ja sinaka suitsupilve, mis seejärel turbaväljade suunas kadus. Selline lugu siis selle Tomatin viski nime taga.

Nimest tulenevalt võinuks siin turbane viski olla küpsenud pigem vaid teise või isegi kolmanda täitekorra vaatides, mis võinuks tõesti tuua sellist kerget mägismaa turbaväljade suitsusust, mis aroomis ja maitses oleks puuviljasuse alt esile kerkinud ja siis järelmaitses vaikselt haihtunud. Seega on siinse viski puhul legend hea, kuid viski ise jääb pigem keskpäraseks.