Siinmaitstav teine 12-aastane
ühevaadi GlenDronach on destilleeritud 29.01.2004, küpsenud esmalt teadmata
vaadis/vaatides ja seejärel järelviimistletud Pedro Ximénez šerri vaadis
(puncheon) #5521 ja villitud sellest 02.2016 kokku 664 pudelit. Maitstav on
pärit 3cl näidispudelist.
GlenDronach 12 yo,
2004/2016 Single Cask, Finished in Pedro Ximénez Puncheon #5521, 57,3% ncf, nc
Aroom: klaasi
valatult esmalt veidi veiniäädikat, mis muutub kihisevalt apelsiniseks (mida
tekitab apelsinimaitseline kihisev c-vitamiini tablet). Klaasis seista lastes
see taandub, esile tulevad rosinad, datlid, viigimarjad. PX šerrise magususe
mõttes on siinne viski oluliselt vaoshoitum ja märgatavalt värskem. PX ei
domineeri, vaid laseb ka destillaadil esile tulla. Samas hoiab ka kuiv tamm
magususe kontrolli all. Vesi ümardab, kuid samas ka lihtsustab. Parem ilma.
Maitse: hapu-magus-hapu
šerri. Üsna terav, maitsete osas pigem õhuke. Kirbevõitu apelsinikoor, punased
marjad ingveriga, mõningane ürdisus. Lisatud vesi toob enam magusust. Ei ole
integreeritud.
Lõpp: pigem lühike.
Kurku soojendav, magus-hapu, ürdid. Maitsed kaovad üsna ruttu.
Hinnang: C
Nende kahe viski osas, kus tegemist mõlema puhul on olnud üksnes järelviimistletud šerri vaadiga, on üldse küsitav rääkida ühevaadi viskist. Teadmata on ju eelnevate vaatide tüüp ja arv. Siin võib olla tegemist seega äärmuslikul juhul ka sellega, et algne küpsemine on toimunud näiteks mitmes üsna väsinud tavavaadis (hogshead) ning viskide päästmiseks siis need tõstetud teatud ajaks väga aktiivsesse PX šerri vaati. See võiks seletada ka liigset šerri domineerimist mõlemas viskis ja tervikuna keskpärast kvaliteeti. Arvestades, et nende kahe viski puhul on tegemist GlenDronach viskiga, mis on üks mu lemmikutest, tootsid need kahjuks ebameeldiva üllatuse.