reede, 8. juuli 2016

Linnaseviski küpsemine 02: Vaadid

Vaate on kasutatud kaupade, sealhulgas vedelike, säilitamiseks ja transportimiseks kaugest ajaloost alates. Laudadest vaadi vormimine on teada juba Vana-Egiptusest. Tammevaadi konstruktsioon on tänu topelt kaarjale struktuurile hämmastavalt tugev ja selle kuju võimaldab isegi täis vaati suhteliselt kergelt liigutada. Selle disaini edu näitab juba seegi, et enam kui 2000 aasta vältel pole selle vorm märkimisväärselt muutunud.

Vaadi osad

Vaadi tüübid: sisu

Šotimaal viski küpsemiseks kasutatavad vaadid peavad olema tühjad, s.t neis ei tohi olla mingit vaatides hoitud algset vedeliku jääki. Loomulikult on osa endisest sisust imbunud vaadilaudade vahele ning kui vaadid tulevad tervetena ja suhteliselt „värsketena“, siis on neis endist sisu enam säilinud. Kui aga vaadid tulevad lahtivõetult laudadena, on ilmselt suurem osa endisest sisust aurustunud. Seda vaadilaudadesse imbunud endist sisu ei loeta enam üheks või teiseks vedelikuks (nt port või šerri), vaid „puidu ekstraktiks“ ehk n.ö vaadi päritolu jäägiks, mis sisaldab tamme ja endise sisu interaktsioonist tulenevaid erilaadseid maitseühendeid. Kui selline vaat täita destillaadiga, hakkab see „puidu ekstrakt“ väljuma puidust vedelikku, tekitades nii kompleksseid „vaat à destillaat“ reaktsioone just esimese paari küpsemisaasta jooksul.

Standardvaatideks on Šotimaal olnud endised burboon ja šerri vaadid, kuid viimasel aastakümnel on üha enam kasutama hakatud ka teisi vaaditüüpe. See on võimaldanud luua individuaalseid ja uusi maitseid linnaseviskidele. Kas need on ka end alati õigustanud? Ilmselt mitte, kuid n.ö mitmekesisust on sellised viskid kindlasti pakkunud. Eeskirjade kohaselt on märgitud, et piisava tõendusmaterjali põhjal loetakse õigustatuks järgnevate tühjade tammevaatide kasutamine Šoti viski küpsemiseks (maturation) või järelviimistlemiseks (finishing): burboon ja muu viski, viinamarja brändi (s.h armanjak ja konjak, kuigi need on tehniliselt veinipiiritused), rumm, kangestatud vein (s.h šerri, Madeira, port, Malaga, Marsala), vein (mistahes tüüpi, v.a vahuvein) ja õlu.

Uued veinivaadid. Foto: en.wikipedia.org

Järjest enam on hakatud kasutama ka uusi vaate, milles pole varem küpsenud ükski jook. Uusi ehk nn “neitsilikke” tammevaate (“new oak” või “virgin oak”) kasutatakse šoti viski puhul (mõned eripudelid välja arvatud) siiski peamiselt kiireks järelviimistlemiseks, et anda noorele viskile lihtsal viisil “küpse” viski iseloomu või siis vanemate viskide puhul, kui nad on saavutanud soovitud vanuse, kuid küpsenud väheaktiivsetes vaatides. Siiski kipub isegi järelviimistlemise puhul uus tamm andma sõltumata viskivabriku destillaadi iseloomust suhteliselt sarnase intensiivse, kuid üheplaanilise, lõpptulemuse maitses, kus domineerivaks on vanill, magus ingver ja kookos.

Põhiküpsemine leiab suuremas osas aset endistes burboon- või šerrivaatides, mis enamasti on esma- või teise täitekorra vaadid ja seega ei oma nad enam nii intensiivset tammepuidu mõju. Teisi vaate kasutatakse siis kas erandkorras täisajaliseks küpsemiseks või enamasti järelküpsemiseks ja järelviimistlemiseks. Viimaste puhul on sihiks kujundada edasi esmaküpsemisel saavutatud maitseprofiili. Sel teel saavutatav maitsete ulatus ja intensiivsus sõltub mitmest tegurist ja nende omavahelisest kombinatsioonist. Nendeks on tamme tüüp (Ameerika või Euroopa), vaadi eelnev sisu (nt port või šerri), vaadi suurus ja vaadis hoidmise kestus (mõni kuu, aasta, mitu aastat, või kauem).

Enamus Šoti viskitööstuses kasutatavaid vaate (julgelt 95%) on endised burboon vaadid, mis on toodud Šotimaale kas tervetena (viimasel ajal üha enam) või siis laudadeks lahtivõetuna (varasemalt enamjaolt nii). Miks just burboon vaadid? Põhjus on lihtne. Esiteks tulenevalt reeglitest (vastav seadus võeti vastu 1960), peab Burboon küpsema seest söestatud Ameerika valgest tammest valmistatud varem kasutamata vaatides vähemalt kaks aastat. Seega on kord kasutatud vaadid Ameerikas burbooni jaoks suuresti kasutud ning need müüakse edasi teist sorti viskide valmistajatele. Teiseks põhjuseks on see, et need vaadid on võrreldes šerrivaatidega märkimisväärselt odavamad.

Šerri vaadid annavad üldiselt enam värvi ja rikkalikumat kuivatatud puuviljade magusust. Võrreldes burboon vaatidega on üldjuhul šerri vaatidel viskile suurem mõju, sest need annavad destillaadile enam puidus olevaid maitseühendeid. Seda kahel põhjusel. Esiteks on teatud osa (eriti kui need on viskivabriku poolt spetsiaalselt Hispaaniast tellitud) šerri vaate valmistatud Euroopa tammest ning teiseks omab šerri võrreldes burbooniga madalamat alkoholi protsenti ning kui vaati on kasutatud eelnevalt šerri küpsemiseks, siis on šerri tõmmanud vaadist vähem puidus olevaid ühendeid. Tuleb arvestada, et suur hulk viski küpsemiseks kasutatavaid šerri vaate on valmistatud Ameerika tammest.

Vaadi tüübid: suurus

Kas suurus loeb? Jah, ning kuidas veel. Reegliks on see, et mida suurem vaat, seda pikemalt vajab (ja on võimalik) seal viski küpsemist. Mida väiksem vaat, seda (proportsionaalselt) suurem hulk viskit on vaadi pinnaga kontaktis ja seda kiiremalt küpsemine neis toimub. Vaatamata mahutavusele omavad suured šerri ja portveini vaadid mahutavusega võrreldes suhteliselt väikest pindala. Seega võrreldes väiksemate vaatidega, on suurematel vaatidel väiksem mõju seesolevale destillaadile ja seda aeglasemalt seal viski küpseb.

Neli vaaditüüpi Laphroaig hoovis: Butt, Puncheon, Hogshead, Quarter

Šoti linnaseviski valmistamisel on kasutusel neli peamist vaadi tüüpi:

Bourbon barrel (ehk ka ASB, American Standard Barrel) – Ameerika valgest tammest valmistatud endised burboonvaadid, mis võetud Šoti viski küpsemiseks kasutusele tervetena; mahuks tavaliselt 180-200 liitrit. Kuna seaduse järgi saab burbooni valmistamiseks kasutada üksnes uusi, tugevalt söestatud tammevaate, müüakse need kord kasutatuna muud sorti viskide ning ka rummi ja tequila valmistajatele.

Hogshead (kuldipea) – peamiselt Ameerika valgest tammest valmistatud 225-250 liitrised nn „uuesti üles ehitatud“ (remade) vaadid. Need valmistatakse enamasti lahtivõetud burboon vaatidest, kuhu lisatakse mõned tünnilauad (suurendades nii mahutavust; viis „barrel“ vaati annab kolm-neli „hogshead“ vaati) ja uued vaadiotsad. Leida on ka nn šerri hogshead vaate, mis on lahtivõetud endised butt vaadid. Suur osa Šotimaal viskiladudes olevast viskist küpseb just hogshead vaatides.

Butt – suured valdavalt Euroopa tammest (kuid mitte alati) valmistatud (endised šerri transpordi) vaadid, kus tänapäeval on üldjuhul viskitööstuse tellimusel eelnevalt laagerdunud šerri ja seejärel viskivabrikutesse saadetud. Viskitööstuses tähendab see vaat reeglina tugevate seintega pikka kitsast vaati, mis mahutab 490-500 liitrit ning üldiselt teatakse neid vaate kui šerri vaadid.

Puncheon – eelnevaga (butt) enamvähem sama suured (siiski varieeruvad, kuid keskmiselt 500-545 liitrit) ja viski küpsemisele identset mõju avaldavad peamiselt Hispaania kuid ka Ameerika tammest valmistatud vaadid, kuid on vormilt neist lühemad ja paksemad (dumpy cask). Sageli on neis eelnevalt hoitud šerrit, kuid ka rummi. Puncheon nimelisi vaate on siiski erinevas mõõdus: Whisky ehk Machine ehk Dump Puncheon (400-500 liitrit; valmistatud Ameerika tammest kahe barrel vaadi laudadest), Rum Puncheon (410-455 liitrit), Sherry Puncheon (558-667 liitrit).

Lisaks neile neljale põhivaadile on kasutusel veel mitmeid teisi vaate. Mõningad enam kasutamist leidvad vaadid on järgnevad:

Madeira drum / port pipe – šerri vaatidest suuremad (650 liitrit) vaadid, mida üldjuhul kasutatakse järelküpsemiseks (secondary maturation) või järelviimistlemiseks (finishing), kuid eksperimentaalselt ka põhiküpsemiseks. Madeira drum vaadid on valmistatud Prantsuse tammest (küpsetanud loomulikult Madeirat) ja port pipe vaadid enamjaolt Euroopa tammest (kasutatud portveini küpsemiseks).

Barrique – tuntud ka kui veini vaadid, mille suurus varieerub 225-400 liitri vahel ning on valmistatud peamiselt Prantsuse, kuid vahel ka Ameerika, tammest. Kasutatakse valdavalt viski (veini vaadis) järelviimistlemiseks.

Gorda – kutsutud ka „bodega butt“ vaadiks. See on suurim seadusega lubatud viski küpsemise vaat (600-700 liitrit), mis valmistatud Ameerika tammest ning mida kasutati kunagi Ameerika viski küpsemiseks ja ka šerri transportimiseks Šotimaale ja Iirimaale. Tänapäeval väga harva leitavad ja kasutatavad. On kasutatud pigem viskide laulatamise (marrying) vaadina.

Quarter – nime järgi on need veerandikud šerri vaadist (125 liitrit) või siis veelgi väiksemad, olles veerand burboonvaadist (50 liitrit). Sageli on need valmistatud Ameerika tammest valmistatud endistest vaatidest (ehk on siis pool hogshead mõõdust ehk siis samuti 125 liitrit) ning kasutatud lühiaegseks järelviimistlemiseks.

Octaves – mahuks 46-68 liitrit. Näiteks värskelt turule tulnud Glenglassaugh Octave viskid on sellistes väikestes vaatides küpsenud.

Eri suuruses viskivaadid küpsemas Bowmore viskilaos

Vaadi tüübid: esma- ja taastäidetud

Tegelikult on pea kõik kasutatavad vaadid teise kasutuskorra (second-hand) vaadid, olles sisaldanud enne neisse šoti viskivabriku destillaati mingit muud pruulist või destillaati – reeglina Ameerika burbooni või Hispaania šerrit. Seda mitte üksnes sel põhjusel, et need vaadid on odavamad, vaid ka seetõttu, et uus vaat (virgin cask) oleks Šoti viski tervikliku küpsemise jaoks liiga intensiivne, kuna kasutamata tammevaadid sisaldavad palju parkaineid, ligniine ja vanilliini. Me ei taha ju teist burbooni, vaid ikka delikaatset ja erinevate maitsenüanssidega Šoti viskit! Laias laastus jagatakse kasutusele võetavad vaadid kolmeks.

Esmatäitevaat (first-fill cask) on tammevaat, mida on juba kasutatud muud liiki alkoholi (nt burboon või šerri) hoidmiseks, kuid mitte Šoti viski küpsemiseks. Esmatäitevaat sisaldab puitu imbununa eelmise vedeliku jääke ning olles vähe kasutust leidnud, avaldab see vaat küpsema pandud viskile olulist (vahel ka ülemäärast) mõju.

Kordustäitevaat (re-fill cask) on tammevaat, mida esmalt kasutati muud liiki alkoholi (nt burboon või šerri) hoidmiseks ning seejärel ka juba viski küpsemiseks. Igale järgmisele viskile, mis kordustäitevaadis küpseb, avaldavad puidus olevad ühendid ja vaadis esmalt hoitud muu alkohol aina vähem mõju. Üldjuhul kasutatakse ühelinnaseviskina villimiseks mõeldud viskide valmistamiseks maksimaalselt teise täitekorra (second-fill) vaate, kuid vahel ka kolmanda täitekorra (third-fill) vaate. Viimased siiski saavad sageli veel mõnes intensiivsemas vaadis järelküpsemise või -viimistluse. Mõnede sõltumatute villijate poolt turule toodud ühelinnaseviskide seas võib leida ka vaid kolmanda ja ehk isegi neljanda täitekorra vaatides küpsenud viskisid. Nende puhul on maitsete kujunemise juures domineerivaks aga juba destillaat, mitte enam vaat. Odavamatesse seguviskidesse minev destillaat küpseb sageli kolmanda, neljanda ja isegi viienda täitekorra vaatides või kasutatakse selleks otstarbeks noorendamiskuuri läbinud (rejuvenated) vaate.

Kasutamata ehk uus tammevaat (virgin oak cask) on harilikult Ameerika tammest (Quercus alba) või harvem ka Euroopa harilikust tammest (Quercus robur) valmistatud vaat. Kasutatakse mõnikord Šoti viski põhiküpsemiseks (eriväljalasked ja siis ka vastav märge sildil), kuid enam kohtab siiski neis vaatides järelviimistletud viskisid, kuna värske Ameerika tammest vaat omab palju tamme laktoone, mis annavad tugeva kookose maitse (peale esmakasutust on laktoonid tammevaadis pea ammendunud; selles siis ka üks põhjus, miks burboon maitseb oluliselt erinevalt kui Šoti viski).

Vaatide eluiga

Kuna vaadid on kallid ja tänu rohelisema mõtteviisi levimisele, on hakatud üha enam mõtlema, kuidas vaatide kasutusiga pikendada. Seega võib viskivaadi oma loomuliku elutsükli lõppedes uuesti ellu äratada ehk teda noorendada (rejuvenate). Üldjuhul saab vaate kasutada kolm kuni neli korda. Iga kasutuskord, kui see on täidetud viskiga, saab see vastava viite – esmatäite vaat (first-fill cask), teise täitekorra vaat (second-fill või siis lihtsalt re-fill cask) jne. Igal järgneval täitekorral omab vaat küpsevale destillaadile üha vähem mõju. Seda põhjusel, et puidus olevad maitseühendid, mida destillaat saaks tammevaadist eraldada, on järk-järgult vähenenud ning lõpuks ammendunud. Seega on vaat teatud hetkest alates ebasobiv viski küpsemiseks.

Vaadid Ardbeg viskivabriku hoovis

Aeg, mil üks konkreetne vaat muutub ammendunuks, varieerub märkimisväärselt. Kuna tamm on looduslik materjal, siis võib esineda väga suuri erisusi sellest valmistatud vaatide elueas. Seega võib mõni vaat kaotada oma potentsiaali juba peale esimest täitmist, kuid teine vaat pidada vastu neli täitmist. Täitmiste arv sõltub muidugi ka sellest, kui pikka aega iga täitmise järel viski on selles küpsenud. Kui vaat on loetud ammendunuks, siis tuleb otsustada, kas see konkreetne vaat omab veel piisavalt potentsiaali, et seda noorendada, või tuleb see vaatide loendist kustutada.

Vaatide noorendamise praktika algas 1980ndate lõpus 1990ndate alguses ning on sellest ajast peale üha enam kasutamist leidnud. Vaat, mis on suunatud noorendamisele, saadetakse vaaditöökotta (cooperage), et viia läbi „de-char/re-char“ (Ameerika vaadid) ja „de-tartrate/re-toast“ (Euroopa vaadid) protsess. Protsessi esimene pool tähendab olemasoleva pindmise söestatud kihi eemaldamist vaadi sisemusest vastava höövelmasinaga või pöörlevate harjadega kuni puhta puidupinnani. Protsessi teine pool tähendab siin aga vaadi sisemuse uuesti röstimist ja söestamist (vt ka eelnevas postituses vaatide söestamise kohta), reaktiveerides vaadi sisepinna. Sellisel viisil noorendatud endised šerrivaadid lähevad uuesti sageli „maitsestamisele“ (seasoning), et anda neile võimalikult algne iseloom ja muud noorendatud vaadid töödeldakse tavaliselt teraviljaviskiga enne neisse linnaseviski panemist.

Üks vana mahakantud vaat

Siiski ei tee see protsess vanast vaadist enam uue vaadiga võrdväärset ning nad ei küpseta viskit enam samamoodi. Millise tulemuse vaatide noorendamine annab ning kui kaua peale noorendamist neid vaate kasutada saab? Üldiseks seisukohaks on näiteks, et noorendatud burboon vaadid võivad anda vanilli ja magusa toonid, mis vastavad esma- ja teise täitekorra vahelisele intensiivsusele, kuid nad võivad anda viskile enam vürtsiseid maitseid. On leitud, et noorendatud vaatides saab taastada mitmed vaadi ühendid, eriti need, mis tulevad tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniini lagundamisest, kuid näiteks puidu tanniinide ja laktoonide taset ei saa taastada. Seega ei käitu noorendatud vaat samamoodi tavapärase vaadiga. Siiski annab see võimaluse pikendada vaadi eluiga ning see protsess on igati kooskõlas säästliku mõtteviisiga. Noorendatud vaadid võivad olla taastäidetud maksimaalselt kaks korda.