BRUICHLADDICH Bere Barley 2008

Odra mõjule pühendatud kolmest Bruichladdich linnaseviskist viimaseks on klaasis Bere Barley 2008. Siinmaitstav on destilleeritud 2008 aastal, küpsenud Ameerika tammest eks-bourbon ja Tennessee viski vaatides ning villitud seejärel kümneaastasena 2018. aasta alguses. Arvestades viski destilleerimise aastat ja sildil märgitud viski vanust (10-aastat) ei oskagi täpselt määratleda, kus konkreetne Bere oder on kasvanud. Bruichladdich on nimelt Bere Barley viskit villinud eri aastakäikudest erinevas vanuses ning kasutatud oder on samuti olnud pärit kas Islay või Orkney saare eri farmides asuvatel põldudelt. Seni on täismõõdus pudelites villitud kuus Bere Barley viskit:

1. Bruichladdich Bere Barley 2006/2012 (Islay: Kynagarry Farm; Achaba, Achfad Fields)
2. Bruichladdich Bere Barley 2006/2012 (Islay: Kynagarry Farm; Achaba, Achfad Fields)
3. Bruichladdich Bere Barley 2008/2014 (Orkney: Weyland & Waterside, Richmond Villa, Skelbister & Northfield Farms)
4. Bruichladdich Bere Barley 2009/2016 (Orkney: Weyland & Watersfield, Richmond Villa, Quoyberstane & Northfield Farms)
5. Bruichladdich Bere Barley 2008/2018 (Islay: Dunlossit Estate)
6. Bruichladdich Bere Barley 2010/2019 (Orkney: Weyland & Watersfield, Quoyberstane, Northfield & Richmond Villa Farms)

Arvan, et siinmaitstav 20cl väikepudelist pärit 10-aastane Bere Barley 2008 on eri versioon Islay saarel kasvanud odrast, kuid on ülaltoodud viskist veidi vanem.

Bruichladdich Bere Barley 2008, 50,0% nc, ncf

Aroom: esmalt kriidine ja tolmune/tuhane kuiv teraviljasus. Klaasis seistes tuleb mõningast magusat täidlust. Troopilised värsked puuviljad ja linnasesuhkur. Jääb aromaatsuse osas pigem vaoshoituks. Siiski on tervik üsna tihke. Vee lisades veidi magusam, linnasesuhkrule tuleb lisaks mesisust ja törts sidrunit koos linaseemneõliga.

Maitse: väga värske ja tihke, tundelt veidi õline ja suudkattev. Selline puhas linnaseviski mekk. Särtsakam kui aroom oodata lubas: sidrun, kerge ingver, rohune lillelisus ja veidi ka tammist vürtsikust. Vee lisades alles avaneb meeldivalt. Mineraalne koos linnasesuhkru ja magusa sidruniga, veidi aniisi ja soolakat merelisust. Suurepärane ja väga hästi suud kattev.

Lõpp: pikk ja särtsakas. Sidrun, ingver, veidi tamme, mis toob viimasena kuivapoolset mõrkjat rohust lillelisust. Veega lahjendatult magusam, rohusust pole tunda; selle asemel värskendav aniis.

Hinnang: B+

Samuti väga meeldiv Bruichladdich. Kvaliteedilt OB2009 viskiga samal tasemel, kuid maitseomadustelt tuntavalt erinev. Vähene vesi tuleb siin kasuks, eriti maitsete ja suutunde osas.

BRUICHLADDICH Organic Barley 2009

Kolmest eksperimentaalsest Bruichladdich linnaseviskist teiseks on Organic Barley 2009. Viski valmistamiseks kasutatud oder on pärit 2008. aasta saagist, mis on kasvanud orgaaniliselt Invernessi lähedal paiknevate Mid Coul farmide põldudelt Dalcrossis (farmeriks William Rose). Oder on linnastatud ja seejärel destilleeritud 2009. aastal ning pandud küpsema Ameerika tammest eks-bourbon ja Tennessee viski vaatidesse. Peale kaheksa aastast küpsemist on viski villitud 13.06.2018. Maitstav on pärit 20cl pudelist.

Bruichladdich Organic Barley 2009, 50,0% nc, ncf

Aroom: magus värske puidusus, vanill, magus teravili, hapukas leivasus, hapukamad mahlased õunad (rohusus) ja sidrun. Algus on sarnaselt IB2010-le kuivapoolne, kuid tervikuna siiski värskem ja delikaatsem. Klaasis seistes ja/või veidi vett lisades magusam ja ümaram. Mesine, mineraalne, sidrunile lisaks melonit veidi. Mõningane heinasus ja magus sigarikarbi aroom samamoodi.

Maitse: magus suhkrune teraviljasus, mineraalsus ja puuviljasus ühes. Samas värske ja kreemine. Magus sidrun ja kerge ingver. Vähese vee lisades ümaram, isegi siidine, meeldivalt suud kattev ja värske. Sidrun, mineraalne ja kergelt soolakas merelisus.

Lõpp: pikk. Magus teraviljasus, sidrun ja ingver, vanill, kerge münt taustal. Veega lahjendatult mineraalsem.

Hinnang: B+

Sellise noore linnaseviski kohta üsna kompleksne ja täidlane. Saavutatud on hea magusa ja kuiva tasakaal. Meeldivam kui IB 2010.

BRUICHLADDICH Islay Barley 2010

Kuumadel suvepäevadel ega isegi –õhtutel viski maitsmisele eriti kohta ei ole. Leidsin siiski, et järgides b-tähte ja viski laadi, otsustasin valida kuu viimasteks linnaseviskideks samuti nooremad ja destillaadi mõjulisemad Bruichladdich viskid. Täpsemalt tuleks siiski öelda, et odramõjulisemad viskid, kuna maitsmiseks võetavad Bruichladdich’id peaksid esindama just erineva odra mõjusid lõppmaitsele. Bruichladdich on niigi tuntud selle poolest, et kasutatakse üksnes Šotimaal kasvanud otra. Kuid Barley Exploration Programme raames pea igal aastal villitavate Bruichladdich viskidega on soovitud minna kaugemale. Bruichladdich soovib linnaseviskide kaudu näidata kolme odraga seotud komponenti:

• Kus on oder kasvanud? = Islay Barley
• Kuidas on oder kasvanud? = Organic Barley
• Mis tüüpi otra on kasvatatud? = Bere Barley

Varasemalt olen maitsnud ja ka blogis juba tutvustanud Islay Barley 2009 ja Bere Barley 2006 ja 2008. Nüüd siin kolmest meeldivast 20cl kolmikpudelist koosnevast kinkepakendist pärit esimeseks maitstavaks võtan Islay Barley 2010, mis on nimele vastavalt pärit üksnes Islay saarel kasvanud odrast (Optic, Oxbridge). Kokku kasutati kaheksa farmi vilja: Coull, Cruach, Dunlossit, Island, Mulindry, Rockside, Starchmill, Sunderland. Viski on villitud 2010. aastal, küpsenud umbes seitse aastat peamiselt eks-burboon ja osaliselt ka endistes prantsuse punaveini vaatides ning kokkusegatult villitud 2018. aasta alguses. Maitstav on pärit 20cl pudelist.

Bruichladdich Islay Barley 2010, 50,0% nc, ncf

Aroom: magus, kuid toores (piirituseline) ja samas ka tammiselt terav-vürtsikas. Magusad linnased, veidi vanilli, toored virsikud ja aprikoosid. Klaasis seistes värskem, magusam ja paksem – mesi ja õled. Veega veidi lahjendades õlgedele lisaks heinasus, mõningane melon, kuid vürtsikus jääb siiski alles.

Maitse: esmalt piirituseline mõrkjus (rohune) ja kergelt vürtsikas noor tamm. Siis magus linnasus, sidrun koos ingveriga. Selline noor ja krapsakas. Veega lahjendamine muudab magusamaks ja ümaramaks; magusam sidrun, lisaks õun ja melon.

Lõpp: keskmise pikkusega ja kurku soojendav. Magus-mõrkjas tamm, sidrun ja ingver.

Hinnang: B

Prantsuse tamme mõju on tuntav. Tervikuna väga hea ja kvaliteetne ehe linnaseviski.

BENROMACH Traditional

Siinmaitstav vanuse märketa Benromach Traditional toodi turule 2004. aastal ning seda villiti 2014. aastani, mil selle vahetas välja viieaastane. Traditional oli valmistatud nõrgalt turvastatud (8 ppm) linnastest ning kokku segatud 80% osas eks-burboon ja 20% osas eks-šerri vaatides umbes kuus aastat küpsenud viskidest. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.

Benromach Traditional, 40,0% nc

Aroom: esmalt odralinnased, mõningase banaaniga magus vanillikreem ning siis kanarbikune turbane suitsusus. Kõik see kokku annab üsna täidlase ja kreemise aroomi. Taustal veidi metallisust (teras).

Maitse: ümar ja suutundelt veidi kreemine. Kergelt piirituseline turbasuitsuste odralinnaste leotis. Samas värske, sidrunhein, vanill, ürdid ja lõpus pihlakad, mis annavad sobivalt kirbust, et muuta maitseid jõulisemaks.

Lõpp: keskmise pikkusega. Suutundelt kergelt kreemine; oder, rohune suitsusus ja pihlakad.

Hinnang: C+

Tervikuna lihtne, kuid siiski hea noor linnaseviski. Võrreldav eelnevalt maitstud Box viskiga, kuid siinne Benromach on vaatamata madalamale kangusele paar pügalat meeldivam.

BOX Dálvve

Linnaseviski Rootsist. Aastal 2010 rajatud BOX Distillery asub Põhja-Rootsis Ångermanälven jõe kaldal 19. sajandist pärit endises saeveskis (ja kasutusest kõrvaldatud elektrijaamas). Tegelikult on nüüdseks selle viskivabriku nimi High Coast Distillery ning ka viskid villitakse High Coast nime all (põhjuseks viskitegija Compass Box pöördumine vältimaks nime sarnasusest tuleneda võivaid eksitusi ja võimalikke kohtuvaidlusi). High Coast viskivabrik on suhteliselt uus; esimene destillaat valmistati 2010. aasta detsembris. Praguseks on peale mitmeid laiendusi tõusnud aastane tootmisvõimsus 300,000 liitrini.

Box Dàlvve The Signature Malt oli selle Rootsi viskivabriku jaoks oluliseks verstapostiks, kuna sellest sai peale 2016. aasta novembris esitlemist esimene regulaarne viski 2017 aastal. Seda linnaseviskit on villitud nüüdseks mitu tegu ning alati on see valmistatud osaliselt turvastatud linnastest ja küpsenud keskmiselt viis aastat esimese täitekorra burboonvaatides. Dálvve on esimesest teost alates toodetud kuus tegu ja järgitud on sama retsepti, kuid siiski mõningate väikeste erinevustega. Väga detailne info kasutatud vaatide kohta on leitav High Coast veebilehelt. Siinmaitstav Box Dálvve on batch 04, mis on kokku segatud turvastatud ja turvastamata linnastest valmistatud destillaadist, küpsenud eks-burboon vaatides ja villitud 2018 aastal.

BOX Dálvve, Batch 04, 46,0% nc, ncf

Aroom: pärmine teraviljasus, magus piirituselisus. Nektariinid, happelised õunad, õrn suitsusus taustal. Klaasis seista lastes ja/või paar tilka vett lisades toob suitsususe enam esile; lisaks värske magus puidusus.

Maitse: lihtne magus teraviljasus, veidi mentoolset ja hapuka õuna värskust, veel veidi toored rohelised tikrid, vürtsikust veidi. Üsna puhas ja isegi ehk veidi liiga steriilne. Vee lisades kergelt suitsune kreemisus. Suitsusus on pigem puidune, kui turbane.

Lõpp: keskmise pikkusega, teravili, õrn suitsusus jätkub, mõningane piirituseline kirbus viimasena.

Hinnang: C+

Noor veel selgelt, kuid samas puhas destillaadi põhine linnaseviski. Vähese vee lisamisel parem. Üsna hea, kuid uut pudelit ostma ei kutsu. Samas teisi linnaseviskisid High Coast viskivabriku poolt toodetust võiks proovida veel küll. Meelepärasem kui Mackmyra. Siinses Dálvve viskis annab just kerge suitsusus maitsele huvitava nüansi; ilma selleta jääks liigselt lihtsaks ja piirituseliseks.

Allikad, jõed ja järved: vesi linnaseviski valmistamisel

Vett kasutatakse viski tootmise mitmes etapis: odra leotamisel, meski valmistamisel, destillaadi jahutamisel ja lahjendamisel enne vaatidesse panekut ning enne villimist. Vett on loomulikult vaja ka seadmete puhastamisel ja mujalgi viskivabriku töös hoidmiseks. Vesi on seega üks olulistest komponentidest linnaseviski valmistamise juures ning kuna vett kasutatakse niivõrd suures koguses, on viskivabrikud enamasti rajatud kohtadesse, kus vesi on hõlpsasti kättesaadav ning seda soovitavalt aastaringselt. Võib öelda, et viskivabriku asukoha määrabki suuresti vee piisav olemasolu.

Foto: wikimedia.commons

Ka pudelisse villitud tavakanguses (40%) viskides on vesi protsentuaalselt kõige suuremakoguselisem mahukomponent. Näiteks on 40% kanguses linnaseviskis vee mahuprotsent 60 ja etanooli osa vaid 40 ning 55% kanguses linnaseviskis on vastavad osakaalud 45 ja 55. Viski omadused ongi suuresti määratletud etanooli/vee maatriksiga. Siinjuures on oluline mõista, et kokkusaamisel ei käitu etanool ja vesi kuigi sõbralikult, s.t sellise segu omadused võivad hälbida märkimisväärselt. Oluliseks on siin vee ja etanooli kaalutud keskmine suhe, mis toodab erineva viskoossuse, mis on maitsmisel tajutav suutundes. Eriti linnaseviskide puhul on seega viski kõrgem kangus (etanooli suurem osakaal vee suhtes) eelistatavam, kuna see annab lõpp-produktis meeldivama suutunde ja samas aitab maitsetel paremini esile tulla.

Viski valmistamisel vajaminev vesi on jaotatud suures plaanis kolmeks: viski tootmisvesi (odra leotamine, meski valmistamiseks), jahutusvesi (kondensaatorites) ja lahjendusvesi (vaatidesse panekul ja villimisel). Siin postituses kirjeldan peamiselt esimest. Seejuures peetakse selle juures eelkõige silmas meski valmistamisel kasutatavat vett, kuna esiteks hangivad enamus viskivabrikuid oma linnased tsentraalselt, kuna kohapealt linnastamist ei toimu (seega vett odra leotamiseks enamustes viskivabrikutes vaja ei lähe). Teiseks on villimiskanguseni lahjendamisel kasutusel enamasti neutraalne vesi (deioniseeritud vesi) või siis tingitult sellest, et suurkorporatsioonide omandusse kuuluvate viskivabrikute puhul toimub linnaseviskide villimine enamasti mujal kui viski valmistuskohas, on villimiskanguseni lahjendamisel kasutusel vesi, mis pärit hoopis teisest lähteallikast kui meski valmistamisel kasutatud vesi.

Loomulikult peavad kõik toormaterjalid olema sobivad, et saaks toota viski, mis oleks joodav (s.t mitte otseselt tervist kahjustav). Sellest tulenevalt on kehtestatud ka nõuded viski valmistamisel kasutatava vee kohta. Lihtsustatult väljendatuna peab vesi olema visuaalselt selge ilma värvi (siiski Šotimaa saartel võib turbasest pinnasest tingituna olla vesi üsna pruun) või maitse riknemiseta ning piisavalt puhas mikroorganismidest. Kuna vee puhtus on äärmiselt oluline, siis suhtuvad viskivabrikud oma vee allikasse väga tõsiselt. Vee puhtuse kaitsmiseks rakendatakse nii veevõtukoha maakasutuse kontrollimist kui ka püütakse osta valgala. Seejuures on siiski oluline mõista, et meski valmistamiseks on vaja mineraalaineid sisaldavat vett. Meski valmistamise vee puhul on väga oluline samuti vee temperatuur, sest üksnes piisavalt kuum vesi aitab koos ensüümidega linnastes oleval tärklisel muunduda kääritatavateks suhkruteks.

Vee lisamine meskitünni (Bruichladdich)

Meski valmistamise juures kasutatava vee olulisemad omadused on selle karedus, pH, mineraalainete üldine sisaldus ja mikrobioloogiline puhtus. Vee karedus tähendab mitmevalentsete katioonide kontsentratsiooni vees, s.t ioonide kogust, mille laeng on +2 või enam (peamiselt kaltsium ja magneesium), ja seda väljendatakse tavaliselt kaltsiumkarbonaadi (CaCO₃) kontsentratsioonina vees. Määratluse järgi sisaldab pehme vesi allikast sõltuvalt CaCO₃ vähem kui 40-100 mg/l ja kare vesi üle 80-200 mg / l.

Vee pH (pondus hydrogenii) tähendab vesinikuaatomite aktiivsust vees. PH väärtus kirjeldab vee happesust logaritmilisel skaalal, s.t pH 4 on kümme korda happelisem kui pH 5 ja sada korda happelisem kui pH 6. Puhta vee pH on 7. Selles on vesinikioonide ja hüdroksiidioonide hulk omavahel tasakaalus. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Tavaliselt kõige soovitavam meskivee pH on umbes 5-5,5, kuna madalam pH võib põhjustada piimhappebakterite ülemäärast tootmist ja kõrgem pH aeglasemat või mittetäielikku kääritamist.

Mineraalainetest on kaltsium kõige olulisem mineraal, mis mõjutab nii pH-d kui ka vee karedust. Kaltsium iseenesest ei maitse tavalistes kontsentratsioonides kuidagi, kuid see alandab pH-d, suurendab vee karedust ja pärmi flokulatsiooni ning võib vähendada magneesiumi hulka. Teised olulised ioonid meski pruulimisvees on naatrium (Na⁺) ja tavalised anioonid; sulfaat (SO₄^-2), kloriid (Cl^-) ja karbonaat (CO₃^-2). Naatrium pehmendab vett, vähendades CaCO₃ mõju ning suurema kontsentratsiooni korral (üle 50 ppm) muudab vee magusaks või isegi soolaseks (>150 ppm) ja hapuks (>250 ppm). Sulfaat tugevdab mõrudat, kuiva ja väävlist maitset, pakkudes antibakteriaalset mõju nii kääritamisel kui ka pudelites vananemisel, vähendades piimhappebakterite kasvu. Kloriid tugevdab linnaselist maitset, kuid kõrge kontsentratsiooni korral võib see anda tainase, soolase või kloorise lõhna.

Kuigi traditsiooniliselt ei kasutata Šotimaa viskivabrikutes enne selle kasutamist (linnaste leotamiseks, meski valmistamiseks ega vahetult pärast destilleerimist – destillaadi alandamiseks 63,5%-ni enne vaatidesse panekut) vee töötlemist, võidakse seda teha siiski villimise käigus (lõpp-produkti soovitava kanguseni lahjendamiseks), kui ei kasutata neutraalset vett. Kindlustamaks siiski otstarbekohaste nõuete täitmist võidakse teatud puhkudel enne kasutamist veest eemaldada keemilised osakesed filtreerimise ja süsinikuelementidega ning mikroorganismid UV-valgusega.

Šotimaal linnaseviski valmistamisel kasutatav vesi on üldiselt pehme ning pehmet vett on loetud ka linnaseviski valmistamiseks parimaks. Vee pehmus on tagatud suuresti aluspinna abil, milleks on Šotimaal suuresti graniit, mis annab veele edasi vähem mineraale kui näiteks liivakivi. Siiski kasutavad mõned tunnustatud viskivabrikud karedat vett ning neist mõned peavad omakorda just kareda vee omadusi üheks oluliseks teguriks oma viski maitsete kujunemise juures. Karedat vett kasutavad näiteks Bunnahabhain, Cragganmore, Glenmorangie, Glen Moray, Glenlivet, Glenkinchie, Highland Park. On ka arvatud, et pehmem vesi toodab raskepärasema linnaseviski ning karedam vesi kergema iseloomuga linnaseviski.

Foto: wikimedia.commons

Vihmavesi on pehme ning kareduse omandab see alles veehoidlates. Mida kauem vesi veedab jõgedes, järvedes või maa-alustes põhjaveekihtides, seda rohkem on sellel aega omandada õhust ja maapinnast lahustuvaid aineid. Seega on piirkonna geoloogial vee omadustele tekkimisel samuti oluline osa, kuna näiteks kõva graniit või kvarts on vähem lahustuvad kui lubjakivi või kriit.

Viskivabrikute vee päritolu varieerub, kuid Šoti linnaseviskide puhul tuleb see enamasti kas allikatest, ojadest/jõgedest (burn) või järvedest (loch). Enamasti on vee lähtekoht viskivabriku vahetus läheduses, kuid mõningatel puhkudel võib see olla ka mitme miili kaugusel. Tabelites allpool on rühmitatult toodud 103 Šoti linnaseviski vabriku veeallikad meski valmistamiseks.

Viskivabrik	Allikas (springs)
Ardmore	Spring on Knockandy Hill
Balvenie	Robbie Dubh springs
Benriach	Burnside springs
Benromach	Chapelton springs
Blair Athol	Allt Dour spring in Ben Vrackie
Bunnahabhain	Spring in Margadale Hills
Cardhu	Springs on Mannoch Hill & Lynne Burn
Craigellachie	Springs on Little Conval Hill
Edradour	Spring on Moulin Moor
Fettercairn	Springs in Grampian Hills
Glenallachie	Springs on Ben Rinnes
Glenburgie	Springs on Burgie Hill
Glencadam	Moorans water supply – tributary of the North Esk
Glendullan	Springs in Conval Hills
Glen Elgin	Springs near Millbuies Loch
Glenfarclas	Springs on Ben Rinnes
Glenfiddich	Robbie Dubh springs
Glen Garioch	Coutens Spring
Glen Grant	Caperdonich Springs & Glen Grant Burn
Glen Keith	Balloch Spring & Newmill Spring
Glenkinchie	Local spring
Glenmorangie	Tarlogie Spring
Glenrothes	Ardcanny Spring & Ladie’s Well
Glen Spey	Doonie Spring
Inchgower	Springs in the Minduff Hills
Kininvie	Springs in the Conval Hills
Knockando	Cardnach Spring
Knockdhu (anCnoc)	Springs on Knock Hill
Linkwood	Springs near Millbuies Loch
Longmorn	Springs on Mannoch Hill
Miltonduff	Spring on site
Mortlach	Guidman’s Knowe springs
Royal Lochnagar	Springs in the foothills of Lochnagar
Strathisla	Broomhill Spring
Strathmill	Spring on site
Tamnavulin	Springs in Easterton surrounding hills
Teaninich	Dairywell Spring
Tomintoul	Ballantruan Spring

 

Viskivabrik	Suur oja või väike jõgi (burn) / jõgi (river)
Aberfeldy	Pitilie Burn
Aberlour	Springs on Ben Rinnes
Allt-a-Bhainne	Springs on Ben Rinnes
Aultmore	Auchinderran Burn
Balblair	Allt Dearg Burn
Balmenach	Cromdale Burn
Ben Nevis	Allt a’Mhuilinn Burn
Benrinnes	Scurran & Rowantree Burns
Bladnoch	Bladnoch River
Bowmore	Laggan River
Braeval	Preenie & Kate’s Well Burns, burn at Ladderfoot
Brora	Clynemilton Burn
Clynelish	Clynemilton Burn
Cragganmore	Spring on Craggan More Hill via the Craggan Burn
Dailuaine	Balliemullich Burn from Ben Rinnes
Dalwhinnie	Lochan an Doire-uaine via Allt an t’Sluie Burn
Deanston	Teith River
Glendronach	Dronach Burn, flows through the distillery
Glengoyne	Blairgar Burn from Campsie Hill
Glenlossie	Bardon Burn in Mannoch Hills
Glen Moray	Lossie River
Kilchoman	Allt Glean Osmail Burn
Mannochmore	Mannoch Hills via the Barden Burn
Royal Brackla	Cawdor Burn
Scapa	Coltland Burn & nearby springs
Speyburn	Granty (Birchfield) Burn
Speyside	Tromie River
Talisker	Cnoc nan Speireag (Hawkhill) burn
Tomatin	Allt-na-Frithe (local burn)
Tormore	Achvockie Burn
Tullibardine	Danny Burn
Wolfburn	Wolf Burn

 

Viskivabrik	Kitsas laht / järv (loch)
Abhainn Dearg	Loch Raonasgail
Ailsa Bay	Penwhapple Loch
Ardbeg	Arinambeist & Uigeadail Lochs
Arran	Loch na Davie
Auchentoshan	Loch Katrina
Bruichladdich	Reservoir in the local hills; James Brown’s spring at Octomore for reduction
Caol Ila	Loch nam Ban (Torrabolls Loch)
Dalmore	Loch Kildermorie on the slopes of Ben Wyvis
Glengyle	Crosshills Loch
Glen Ord	Loch nan Eun & Loch nam Bonnach via Alt Fionnadh (White Burn)
Glen Scotia	Crosshill Loch
Glentauchers	Reservoir fed by the Rosarie Burn
Glenturret	Loch Turret
Highland Park	Crantit Lagoons & one spring
Jura	Loch a’Bhaile Mhargaidh (Market Loch)
Lagavulin	Solum lochs
Laphroaig	Kilbride Dam (reservoir) & Loch na Beinne Brice
Loch Lomond	Loch Lomond & bore-holes
Oban	Lochs Gleann a’Bearraidh
Port Ellen	Leorin Lochs
Pulteney	Loch of Hempriggs via 5,5 miles long lade
Springbank	Crosshills Loch
Strathearn	Loch Turret
Tobermory	Gearr a’Bkimm Loch

 

Viskivabrik	Kaev (bore hole)
Auchroisk	Dorie’s Well
Dufftown	Jock’s Well in Conval Hills
Glenglassaugh	Deep wells near Glassaugh Burn
Glenlivet	Josie’s Well
Kingsbarns	100 m bore hole beneath distillery
Macallan	Bore-holes aquifers on site
Macduff	Bore-holes on site & springs
Strathisla	Fons Bulliens Well
Tamdhu	Bore-holes and spring on site

Lõpetuseks ka mõni rida jahutusveest, mida läheb vaja suures koguses kondensaatorite jahutamiseks. Selleks otstarbeks on vaja vett, mis on piisavalt külm, et jahutada piiritusaure vasest kondensaatoris. Vask on puhastava omadusega ning kui kondensaatoris olev vesi on soe, võtab aurul rohkem aega kondenseeruda ning seega on sellel enam aega vasega kontaktis olla ja destilleeritud piiritus tuleb kergem ja puhtam. See ei ole aga linnaseviski puhul just eelistatuim tulem. Seega kui soovitakse raskemat, rikkalikumat ja „traditsioonilisemat“ destillaati, tuleb kindlustada jahutusvee piisav külmus. Sellest tingitult on sageli paljud Šotimaa linnaseviski vabrikud kuumemal „vaiksel“ perioodil (juuli, august) n.ö sundpuhkusel (tegeletakse hooldus- ja remonditöödega), kuna jahutuseks kasutatav vesi on liiga soe ja/või on selle tase niivõrd madal. Sellega seotult vaatan isegi vahel, millal konkreetne viski on destilleeritud ning võimalusel valin/eelistan talveperioodil destilleeritud linnaseviskit.