Viski maitsmisele sai väike paus võetud ning veedetud nädal Kreetal. Muidugi ei saanud puhata nii, et poleks vähemalt poelettidele pilku heitnud. Kahjuks polnud Hania kandis midagi sellist, mis oleks üheaegselt huviväärne ja hea hinnaga. Nii saigi seekord reisilt kaasa ostetud vaid kaks minipudelis Iiri seguviskit – oktoobris on plaanis terve kuu pühendada Iiri viskidele.
Juulis tulevad maitsmisele neli Linkwood ja kolm Ben Nevis ühelinnaseviskit. Neile sissejuhatuseks siinkohal aga Glen Turner nime alla villitavad kaks linnaseviskit. Kuna seda brändi omab La Martiniquaise, kelle omanduses on ka Glen Moray viskivabrik, siis võib eeldada, et Glen Turner viski sisu tuleb Glen Moray viskivabrikust. Omaniku portfellis on ka hulk seguviskisid. Seejuures maailmas hästi müüvad William Peel, Label 5 ja Sir Edward’s.
Glen Turner 12 yo Master Reserve, 40,0%
Aroom: esmalt ürdid ja kerge ginisus (kadakamarjasus), siis mesisust, tammevanill ja klaasis seistes õrna puuviljase noodiga toffee. Lihtne, kuid üsna aromaatne.
Maitse: pehme ja ümar. Linnased, tammevanill, ürdisust, ebamäärane puuviljasus koos kerge vürtsikusega.
Lõpp: pigem lühike. Üsnagi vürtsikas, koirohi, vanilline kreemisus.
Hinnang: C
Glen Turner Heritage Double Cask, Port Cask Finish, 40,0%
Aroom: koheselt teistsugune tänu aromaatsetele punastele marjadele (pohla, jõhvika ja maasika segu). Marjadega jogurt annab kreemisust. Klaasis seistes vürtsikust ja samuti ginisust. Veidi selline vürtsika rose veini laadne.
Maitse: magus ja kergelt kreemine. Punaste marjade segu, millele lisaks ka puuvilju koos kerge vürtsika-ürdise noodiga. Üsna heas tasakaalus.
Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Marjane ja kreemine ning üsnagi vürtsika järelmekiga.
Hinnang: C
Mõlemad Glen Turner’id täitsa vastuvõetavad linnaseviskid. Kuigi lihtsad, on siin piisavalt aromaatsust ja maitseid, et teha need samas hinnas seguviskidest oluliselt paremaks. Hea on see, et mõlemas puudub piirituseline mekk. Heritage sobib kergeks suveviskiks väga hästi.
Neile kahele on siinkohal kõrvutamiseks hea uuesti proovida ka sama omaniku kaks viskit. Esmalt Glen Moray Elgin Classic (täispudel varasemalt blogis 16.08.2020, kust pärit ka siinne allesjäetud näidis) ning siis veel seguviski Label 5 (blogis varasemalt 18.10.2018).
Glen Moray Elgin Classic, 40,0%
Aroom: kerge ja meeldivalt magus. Mõningane lilleline puuviljasus koos õrna suitsuse noodiga linnasus. See lisab vajaliku lisaelemendi muidu lihtsale aroomiile.
Maitse: pehme ja ümar. Pirni-õuna laadne puuviljasus. Ka maitses on õrn suitsune linnasus tunda. Üsna lahja, kuid oma kergsuses samas ka meeldiv. Kerge piirituseline kirbus, mida võib siiski siin tõlgendada ka kergelt vürtsikaks tammisuseks.
Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Kergelt suitsuse noodiga tammine vanill.
Hinnang: C
Label 5 Classic, 40,0%
Aroom: magus teraviljasus ja vanill. Magus kerge piirituselisus. Klaasis seistes toffee, taustal selge piirituseline aroom.
Maitse: pehme ja ümar, kuid üsna piirituseline. Väga lihtne ja üheplaaniline.
Lõpp: lühike, piirituseline kreemisus.
Hinnang: D (seguviski)
Odav seguviski on ikka selgelt piirituseline ja kordades lihtsam, kui odav linnaseviski.