Springbank viskikooli raames sai tutvutud ka kõrvalasuva Glengyle viskivabrikuga ning seda kahel korral. Esimesel viskikooli päeval, kui tutvustati mõlemat viskivabrikut ja kogu piirkonda ning eelviimasel päeval juba põhjalikumal ringkäigul, millele järgnes ka Kilkerran viskide maitsmine.
Glengyle viskivabrikus viski valmistamist sel hetkel ei toimunud. Põhjuseks lihtne asjaolu, et seal töötavad samad inimesed, kes ka Springbankis. Seega alles septembri lõpust, kui Springbank vähendab viski tootmist ja teeb ka pausi, alustatakse viski valmistamist Glengyle viskivabrikus, mis leiab aset septembrist detsembrini.
Glengyle viskivabrik
Kuigi nüüdne viskivabrik on sisult üsna uus, on Glengyle viskivabrikul tegelikult juba pikk ajalugu. Nimelt tegutses samas hoones Glengyle viskivabrik ka aastatel 1872-1925 ning asutajaks oli William Mitchell. Kuid praegune viskivabrik sai alguse 2000. aastal, mil Springbank (J. & A. Mitchell & Co. Ltd.) ostis hooned (sisuliselt kesta, mille olid endale elupaigaks valinud tuvid) ja alustas nende rekonstrueerimist. Peale nelja-aastast tööd toimus esimene destilleerimine 7. Märts 2004 ja pidulik avamine 24. Märts 2004.
Kuna kogu viskivabriku sisu oli „uus“, loetaksegi Glengyle viskivabriku alguseks 2004. aastat. Viskivabriku sisulahenduse disainis Springbanki endine tootmisdirektor Frank McHardy. Suur osa viskitootmise seadmetest, mis viskivabrikusse sisse seati, olid juba varasemalt kasutuses olnud teistes viskivabrikutes. Nii osteti destillatsioonipajad, destillaadi kontrollkapp ja kondensaatorid Ben Wyvis viskivabrikust (mis suleti 1977) ja jahvatusmasin (mill) saadi kingitusena Craigellachie viskivabrikust.
Glengyle kasutab Springbank linnastamispõrandatel toodetud linnaseid (8-10 ppm, sarnaselt Springbank viskile kuivatatakse linnaseid kuus tundi turbasuitsuga ja 30 tundi kuuma õhuga), kuid jahvatab seda oma Robert Boby ehk lihtsalt Boby Mill jahvatusveskis (võrdluseks - Springbankis on Porteus). Ka meskitünn on Glengyle vabrikus Springbanki omast erinev. See on pealt suletud (semi-lauter mash tun) ja valmistatud roostevabast terasest, milles meskit ajavad ringi terasest varraste otsas olevad terad. Meskitünn on uus ja tellimusel valmistatud 2002. aastal (Forsyths of Rothes). Meskitegu on võrreldes Springbankiga kiirem, kestes ühes teos kokku 7-8 tundi (suuresti tänu efektiivsemale segamisele), mille käigus segatakse 4,2 tonni jahvatist kolme veega.
 |
| Boby mill |
 |
| Terasest meskitünn |
 |
| Meskitünni sisemus |
Käärimistõrsi on Glengyles neli, mis on valmistatud Šotimaal kasvanud lehisest (Boatskin Larch). Käärimistõrte maht on 30,000 liitrit ning käärimine kestab sarnaselt Springbankile 72-110 tundi.
 |
| Neli käärimistõrt |
 |
| Vaade käärimistõrtele altpoolt |
Traditsioonilisi sibula kujulisi destillatsioonipadasid on üks paar ehk üks uhetisedestillaator (maht 18,000 liitrit, täidetakse 11,000 liitriga) ja üks etanoolidestillator (maht 15,000 liitrit, täidetakse 10,800 liitriga) ning neid kuumutatakse sisemiste auruspiraalide ja keetjatega. Mõlemad pajad on ühendatud shell and tube kondensaatoriga. Kuigi mõlemad destilleerimispajad on endised Ben Wyvis pajad, muudeti veidi padade põhja ja lyne-toru kaldenurk on nüüd veidi ülespoole suunduv. Sooviks oli destilleerimisel kätte saada kergemaid komponente.
 |
| Kaks destillatsioonipada |
 |
| Destillatsioonipaja sisemus |
Kogu tootmisliin on Glengyle viskivabrikus teadlikult paigutatud ühte ruumi ning kõik protsessi osad on ühel tasandil ja hästi opereeritavad.
 |
| Destillaadi kontrollkapp |
 |
| Esimese käigu destillaadi ja järelteo kogur |
Kilkerran Tasting
Kuigi ülal kirjeldasin Glengyle viskivabrikut, on selles toodetava ühelinnaseviski nimeks hoopis Kilkerran. Põhjuseid selleks kolm. Peamiseks see, et Glengyle nime õigused on juba varasemal teise omaniku seguviskil ning seda nime ei suudetud tagasi osta. Teiseks lihtne põhjus, et Glen-nimelised viskid on omased pigem Highland ja eriti selles Speyside piirkonnale ning kolmandaks asjaolu, et Kilkerran nime kasutuselevõtuga sooviti osutada paiga ajaloole. Nimelt on Kilkerran tuletis gaeli keelsest ‘Ceann Loch Cille Chiarain’, mis oli kunagi ammu Campbeltowni nimi.
Glengyle viskivabrikut tutvustava ringkäigu lõppedes oli võimalus maitsta nelja Kilkerran viskit. Maitsmise koos igat viskit tutvustava infoga viis läbi Findlay Ross. Maitsmisele tulid järgnevad Kilkerranid (kõik need olid prototüübid, mitte müügiks villitud viskid):
- Kilkerran 12 yo (11.05.2007/01.04.2019) 50,3%
- Kilkerran 16 yo (22.04.2005/19.01.2021) 50%
- Kilkerran Port Wood (destilleeritud 2004) 52,4%
- Kilkerran Heavily Peated (13.11.2015/02.03.2021) 58,7% (Virtual Fest 2021)
Maitsmiseks toodud viskid iseloomustasid hästi Kilkerran viskide erinevaid variatsioone: suuresti burboon vaadis küpsenud noorem ja eakam, veinivaadis (antud juhul port) küpsenud ja tugevalt turvastatud linnastest valmistatud.
Kui Springbank viskivabrikus püütakse hoida viski valmistusprotsessis konservatiivset ja traditsioonidest kinnipidavat joont (mängitakse vaid erineva küpsemisaja ja vaatidega), siis Glengyle viskivbarikus võetakse asju kergemalt ning ollakse eksperimenteerimisele avatud. Nii on teostatud ka kolmekordset destilleerimist ja tugevalt turvastatud (80 ppm) Kilkerrani jaoks ostetakse turvastatud linnased hoopis väljastpoolt viskivabrikut sisse (need ei tule Springbank linnastamispõrandalt). Igal juhul on ka Kilkerran linnaseviski suurepärane ning Campbeltowni maitseid hästi kandev. Kahjuks on ka seda viskit viimasel aastal olnud väga raske kuskilt normaalse hinnaga leida. Seega sai ka uuemaid kIlkerran viskisid kohapealt maitstud. Järgnevas kahes kahes postituses tutvusngi Kilkerran Heavily Peated kahe viimast (Batch 5 ja Batch 6) ning ka sel aastal villitud vaadikangusega 8-aastast (Port ja Sherry).