Viskikooli õppeprotsessi sisse kuulus ka kolm „ametlikku“ maitsmist: Springbank viskide maitsmine viskilaos Nr 3 (No. 3 Bond) asuvatest vaatidest, Cadenhead viskide maitsmine viskilaos Nr 9 (No. 9 Bond) ja Kilkerran viskide maitsmine Washback Bar’ tagaruumi maitsmistoas (sellest annan lühiülevaate järgmises postituses). Lisaks sai viskikooli käigus n.ö käigu pealt mekitud veel mitmeid viskisid, millest meeldejäävamad olid Springbank 22 yo Open Day 2022 (50,6%), mis oli kokku segatud kahest taastäidetud eks-burboon ja ühest värskest rummi vaadist, vaadinäidisena 23-aastane Springbank (55,2%) mis küpsenud taastäidetud šerri vaadis (eravaat) ning loomulikult villitud Springbank 15.
Springbank Warehouse Tasting’ viis läbi viskivabriku tootmisdirektor Findlay Ross. Lisaks viski valmistamist puudutava ja muu info jagamist ning küsimustele vastamist anti vaatidest maitsta järgnevad viskid:
- Hazelburn 1999, 1st fill Oloroso sherry, mil kanguseks umbes 48% ja vanuseks siis ligi 23 aastat
- Springbank 1990, refill bourbon hogshead, kanguseks 41% ja vanuseks 31 aastat
- Longrow 1994, 1st fill bourbon barrel, kanguseks 47,5% ja vanuseks 27 aastat.
Kõik need otse vaadist maitstud linnaseviskid olid suurepärased ning neid iseloomustavateks märksõnadeks oleksid: Hazelburn – mahe šerrine kreemisus, Springbank – kerge sidruni ja mineraalsusega kreemine linnaselisus, Longrow – turbasuitsuse kattega kookos.
Cadenhead viskide maitsmise (Cadenhead Warehouse Tasting) käigus oli võimalus tutvust teha kuue viskiga, mis mõeldudki ainult selleks otstarbeks:
- Glen Elgin 12 yo, bourbon hogshead, 58,7%
- Glentauchers 14 yo, ex-bourbon + 2 aastat väike vaat (50 liitrine firkin), 52,6%
- Cameronbridge 32 yo (1989/2022), bourbon hogshead, 59%
- Ben Nevis 9 yo, Bourbon + 2 aastat Manzanilla, 57%
- An Orkney 12 yo (ilmselt Highland Park), bourbon hogshead, 62,4%
- Caol Ila 10 yo, bourbon hogshead, 53,6%
Maitsmise järgselt oli võimalus soovi korral neid viskisid ka osta. Kasutasin juhust ja ostsin mulle neist kuuest kõige meelepärasema ehk Caol Ila. Püüan võimaluse korral ikka soetada sõltumatute villijate Caol Ila viskisid, eriti siis, kui need on burboon vaatides küpsenud!
Oma Springbank linnaseviski kokkusegamine
Viimaseks viskikooli osaks oli oma Springbank ühelinnaseviski kokkusegamine. See leidis aset üsna uues viskivabriku ruumis, mille kontrast kogu ülejäänud viskivabrikuga oli ilmne ja isegi veidi ootamatu (kuigi olin selle ruumi disainist varem teadlik).
Springbank valmistab viskit nii, nagu nad on seda aastakümneid ja koguni kakssada aastat teinud. Siin pole midagi säravat ja läikivaks lihvitud. Erinevad instrumendid, tööriistad ja seadmed on kõik kaetud paatinaga ja neid kasutanud inimkäte poolt jäetud jälgedest. Destillatsioonipajad on tumedad ja poleerimata ning iga viski tootmisel kasutatav seadeldis, tünn, konteiner, labidas ja käru ning isegi tabalukk näitavad aja möödumist. Ämblikuvõrke kohtab nii ühes kui teises ruumis, kuid kogu viskivabrikust ja eriti töötavatest inimestest õhkub siiski pühendumist, hoolivust ja austust.
Kui mingi tootmisprotsessi jaoks oluline seade või selle osa puruneb, siis pigem eelistatult püütakse seda parandada, mitte soetada uut. Ja peamiseks küsimuseks on alati – kas uus osa võib muuta Springbank viski iseloomu. Kui vastus on jah või võib-olla, siis pigem parandatakse vana. Seega võibki asjatundmatu pilgu jaoks tunduda Springbank viskivabrik võrreldes paljude teistega kuidagi räämas ja iganenud. Kuid see pole nii! Põhjus on traditsioonidest kinni pidamine ja ajaga paika loksunud tootmisprotsessile truuks jäämine. See teebki Springbank viskivabriku nii võluvaks.
Seega oli segamisruumi astumine, kui teise maailma sisenemine. Siin oli kõik valge, särav ja steriilne. Ainsat värvi andsid ruumi riiulitel olevad viskipudelid ja laual olevad segamiseks mõeldud näidised. See ruum oligi pigem laboratoorium, kui tootmisruum.
Oma Springbank viski segamiseks oli ette antud kuus viskit, mille seast tuli siis pisinäidiste maitsmise abil kõigepealt enda jaoks sobivad välja valida ning siis püüda parim võimalik segu kokku miksida.
Valikus olid järgnevad Springbank viskid:
- 1st fill Bourbon Barrel 2007, 58,9%
- Refill Sauternes Hogshead 2007, 56,3%
- Refill Port Hogshead 2007, 53,8%
- Refill Rum Barrel 2004, 55,6%
- Refill Sherry Hogshead 2007, 53,5%
- 1st fill Sherry Hogshead 2004, 54,1%
Peale usinat kõigi näidiste mekkimist (mis kõik eraldivõetuna olid suurepärased) jätsin välja tugevalt šerrise ning port ja rummi vaadis küpsenud ning otsustasin baasviskiks valida esimese täitekorra burboon vaadis küpsenu ning sellele siis püüdsin leida sobivas vahekorras taastäidetud sauternes ja šerri vaatide abil sobiva maitselisanduse. Põhisihiks oli kokku segada aromaatselt puuviljane ja õlise suutundega traditsioonilise viskilao nüansse sisaldav maitsekooslus. Lõplikuks seguks sai mul ühe aastakäigu ehk 2007. aasta destillaadist valmistatud Springbank vahekorras: 50% 1st fill Bourbon Barrel, 30% Refill Sauternes Hogshead ja 20% Refill Sherry Hogshead ning kanguseks 55,5%.
Viskikooli eksam ja lõpetamine
Viimaseks katsumuseks oli reedel kirjutatav eksamitöö, mida sai küll teostada rühmas arutledes ja ka abimaterjale kasutades, kuid see eeldas siiski ka eelnevatel päevadel kuuldu ja nähtu põhjal saadud teadmisi. Tunnise eksamitöö järel toimus suuline teadmiste kontroll ning siis juba pidulik lõunasöök ja tunnistuste kätteandmine koos eelneval päeval enda poolt segatud Springbank viskiga.
Kokkuvõte Springbank viskivabrikust
Springbank ja tegelikult kogu J. & A. Mitchell & Co. Ltd. kompanii (kellele kuuluvad Springbank ja Glengyle viskivabrik ning 1969 omandatud sõltumatu villija William Cadenhead) on selline sümpaatne organisatsioon, mis väärib lugupidamist ja toetust. Kompanii praegune omanik ja esimees on Hedley Wright (Archibald Mitchell’i lapse, lapse lapselaps), kes kiivalt traditsioonidest püüdnud kinni pidada.
Esiteks on mõlemad viskivabrikud ja Cadenhead osa heategevusfondist, mille kasusaajate hulka kuuluvad nii viskivabriku töötajad kui ka terve Campbeltowni elanikud. Ärimudeli ülesehitamisel ja usalduse loomisel on kompanii kindlustanud viskivabrikute tuleviku, säilitades sõltumatuse ja pakkudes üsna kindla tuleviku viskivabrikute kõrval kogu Campbeltowni kogukonnale. Olles nädala Springbanki viskivabrikus töötanud, tuleb eriliselt esile tõsta muidugi sealsed töötajad, kellest õhkus igal hetkel pühendumust oma töös ning kes olid kõik ääretult abivalmid ja sõbralikud.
Eriti meeldejäävaks kujunesid kirglikud inimesed, kes armastavad oma tööd ja oma linna, kes soovisid ehedalt viskikoolis olijaid aidata, nende ilmselt iga nädal esitatavatele küsimustele vastata ja Springbanki viskivalmistamise protsessi nüansse selgitada. Järgmine kord ja iga sellest järgnev kord, kui ma Springbanki ja Glengyle viskisid (Springbank, Longrow, Hazelburn, Kilkerran) maitsen, loodetavasti Campbeltowni uuesti külastan või minu arvamust nende viskide kohta küsitakse, teen seda kiidusõnade ja omal nahal kogetud teadlikkusega, lugupidava kummardusega inimestele, kes nende imeliste viskide valmistamisega igapäevaselt seotud on. Just inimesed tegid Springbank viskivabriku ja Campbeltowni külastuse nii imeliseks.
Lõpetuseks veel tänusõnad viskikooli toredatele ja sõbralikele kaaslastele: Irene, Uta, Markus, Carsten ja Bernhard! Viskikoolist ülevaate andmisel kasutasin osaliselt ka nende tehtud fotosid. Loodan, et kohtume veel ja miks mitte 2028, mil Springbank saab 200 aastaseks!