Kolm päeva tagasi,
laupäeval 18. mail, toimus kolmas Tallinna Whisky Show. Toimumiskohaks sarnaselt
eelmistele aastatele taas Hilton Tallinn Park Hotel. Degustatsiooniala oli
avatud 15:00-20:15 ning piletihinna (33€; hind eelmise aastaga võrreldes sama)
eest oli võimalik maitsta täitsa piisaval hulgal ja valikus viskisid. Lisaks
piletihinna sisse kuulunud viskidele oli üsna mõistliku hinna eest võimalik 2cl
koguses maitsta ka eakamaid linnaseviskisid. Lisaks toimusid kolm degustatsiooni
ja kaks samasisulist Chivas „Blend Experience“ seminari. Neist osalesin vaid
Kavalan viski degustatsioonil. Mida siis sai seekord maitsmiseks võetud ja mis
mulje üritus jättis?
Kõigepealt
üldmuljest. Sel aastal oli kahe eelmise aastaga võrrelduna tajutavalt enam
rahvast, kuid õnneks ruumi puudust ei tekkinud. Enam kostus soome keelt ja ka
läti keelt. Tundus justkui, et oli toodud ka enam püstiseismise laudu nii et
selles osas nuriseda pole millegi üle. Rahvas oli viisakas ja meeleolukas ning võrreldes
eelmise aastaga näivalt vähem purjus. Tundub justkui ollakse kolmandaks aastaks
saadud enamus asju klappima ning tervikuna oli väga hästi korraldatud üritus.
Järgmiseks aastaks
ootaks siiski ka juba Tallinna lettidel vähemtuntumaid viskisid ja veelgi parem,
kui siis tuleks sõltumatuid villijaid. Ehk oleks aeg meelitada siia ka enam viskivabrikutest
pärit esindajaid (mitte turunduspersoone ega saadikuid, kellest suur osa oskab
rääkida vaid päheõpitut turunduslikku teksti) oma viskisid tutvustama (nt esimesel
aastal viis Bruichladdichi degustatsiooni väga sisukalt läbi Islay saarelt
pärit kohalik). Nendega tasuks viskidest ja nende tootmisest ka juttu teha;
praeguste n.ö viskide valajatega seda teha pole suurt mõtet. Siiski on ka
erandeid; Kavalani degustatsiooni viis hästi ja humoorikalt läbi mitte kuigi
tüüpiline brändisaadik. Üks asi siiski veel. Igal aastal on istunud eraldunult üks
seltskond ümber laua viskisid degusteerimas. Ilmselt toimub parimate viskide
valimine. Kui see on seotud kuidagi viskishowga, võiks ju ka välja kuulutada
milliseid viskisid parimaks hinnati. Ehk toimub teadustamine afterparty käigus,
kuid võiks ikkagi esikolmik olla pigem välja kuulutatud üsna show alguses. Seega
võiks see hindamine alata nt tund enne show algust ja siis pidulikult
tulemustest teada anda. Igal juhul hea üritus ning loodan et jätkub indu
jätkata.
Siinses postituses
käin lühidalt läbi degustatsioonialal maitstud viskid. Otsustasin tunde järgi
maitsta mõningaid seni mitteproovituid. Eelkõige tahtsin proovida uut
Glenrothes sarja. Kuna mõned viskid sai showlt kaasa võetud rahulikumaks
maitsmiseks 3cl näidispudelites, siis eraldi postitustes tutvustan sel nädalal
veel Bowmore ja Port Charlotte linnaseviskisid (ikkagi ju B-kuu käimas) ning juunis
kaht reisikaubanduse Glengoyne viskit. Kaks Kavalan viskit (burboon- ja šerrivaadis
küpsenud) jätan aga hoopis sügisesse, kus plaanis põhjalikumalt ette võtta
Aasia viskid (lisaks neile kahele Kavalanile neli Amrut ja viis Paul John
ühelinnaseviskit).
Macallan 18 yo
Triple Cask Matured, 2018 release, (endine Fine Oak), 43% nc
Siin on siis
tegemist uues kuues ja nimega Macallan „Fine Oak“ viskiga. Viski on küpsenud
Euroopa ja Ameerika tammest valmistatud ja šerriga viimistletud ja Ameerika
tammest eks-burboon vaatides. Üllatavalt meeldiv ja värske. Parem kui 2016.
aastal maitstud 18-aastane Fine Oak nime all villitu. Praegune 2018. aasta versioon
on vähem vürtsikas ja tammine (ilmselt Ameerika tammest vaatides küpsenud viski
osakaal suurem) ning enam (troopilist) puuviljast värskust, kus eriti tõusevad
esile kergelt magusad tsitrused. Eelkõige mandariin ja apelsin. Värskust aitab
tõsta õrn ingverilisus. Lisaks kuivapoolne vanill ja üllatavalt ka suitsusust
taustal. Kuigi kõigest 43%, jagub piisavalt kangust. Järelmaitse siiski pigem
lühike, kus domineerib ingver ja tsitrused. Kuigi Macallan on oma tuntuse
saanud just šerriste viskidega, siis siit seda otsida ei tasu. Üsna kerge ja
pigem Ameerika tammest eks-burboon vaatide mõjuline, kuid sellisena lähenetav
vägagi meeldiv (tinglikuks hindeks B+), kuid kahjuks hinnalt paarisaja euro alla
küündiv.
Glenrothes 18 yo
(Soleo Collection), 43% nc
Järgmisena sai ette
võetud Glenrothes viskivabriku uue Soleo Collection sarja neli viskit.
Esimeseks eelnevale võrdlusena 18-aastane, mis küpsenud üksnes eks-šerri
vaatides, millest suurem osa olnud esmatäite vaadid (ilmselt peamiselt PX). Aroom
algus pigem suletud, kuigi šerrisus on selgelt tajutav. Magusapoolne lilleline
tsitruselisus ja ürdisust. Vanill ja ehk veidi ka ingverit. Maitsetelt magus,
puuviljane, kus pirn, apelsin ning lisaks vanill, šokolaad ja pähklid. Šerrisust
on tunda, kuid pole šerri-pomm. Lõpp keskmise pikkusega, järelmaitses kuiva
šerrisust ja siis tammisuse poole kalduv. Pigem meeldiv, kuid vajaks kõrgemat
kangust maitsete esiletõstmiseks (tinglik hinnang B).
Glenrothes Whisky Maker’s
Cut (Soleo Collection), 48,8% nc
Enne nooremate
Glenrothes viskide juurde minekut sai mekitud küll vanuse märketa (NAS, kuid
mingi info kohaselt umbes 16-aastane), kuid üksnes esmatäite šerrivaatides küpsenud
viskit. Selgelt šerrisem, kui 18-aastane. Punased marjad, tammised vürtsid,
magus karamell ja vanill. Maitses samuti üsna palju šerriseid noote, vürtsidest
muskaat, kaneel ja ingver. Kõrgem kangus tuleb selgelt kasuks. Magus karamell,
mis annab ümarust ning kergelt ka hapukat marjasust ja apelsinikoort. Lõpp keskmise
pikkusega ja pigem magus (tinglik hinnang C+).
Glenrothes 12 yo
(Soleo Collection), 40% nc
Samuti šerriga
viimistletud vaatides küpsenud. Aroomilt kerge, vanill, kerge šerrisus, kuid
oluliselt vähem kui kaks eelnevat. Veidi papisust, mis osaliselt tuleb madalast
kangusest (40% on ikka nüüdseks lausa häbiväärne). Maitsetelt üsna lihtne,
vanilline, suhkrukaramelline, õrnad vürtsid. Suutundelt siiski meeldivalt ümar
ning tervikuna kerge meeldivalt mekitav viski. Lõpp lühike, magus vanill
(tinglik hinnang C+).
Glenrothes 10 yo
(Soleo Collection), 40% nc
Samuti kirjade
järgi šerriga viimistletud vaatides küpsenud, kuid siin on ilmselt pea kõik
vaadid olnud Ameerika tammest valmistatud. Väga kerge ja lahja. Vanill peamiselt,
taustal kergeid šerri jääke. Maitse kerge, lihtne, „liistunud“. Veidi magusaid tsitruseid
ja ehk ka pähkleid. Lõpp lühike, vanill ja veidi rohune (tinglik hinnang C)
Jura 18 yo, 44%
Võtsin proovida ka
uuest Jura valikust vanima ehk 18-aastase. Viski on küpsenud 18 aastat eks-burboon
vaatides ning seejärel järelviimisteltud lühikest aega Bordeaux piirkonna
punaveini vaatides (ei tea miks seda vaja oli?). Aroom marjane ja veinine,
karamell. Sildil lubatud suitsusus olematu. Maitsetelt väga lihtne, magus must
tee ja teatav puuviljasus, mis annab kokku parajalt ebamäärase ja mitte kuigi
meeldiva maitsekoosluse. Veidi kohvi. Lõpp liiga lühike. Pettumust valmistav
Jura. Kas punaveini mõju oli vaja väsinud viski turgutamiseks? Ei kutsu teisi
uue sortimendi Jurasid proovimagi, vähemalt raha eest (tinglik hinnang D). Ei ole
kvaliteedilt võrreldav eelmise aasta augustis maitstud reisikaubanduse
18-aastasega, mis oli samuti lühikese punaveini vaadi järelmõjutuse saanud.
