Scarabus 10 yo

Teine Scarabus nime kandev avalikustamata päritolu Islay saare ühelinnaseviski on küpsenud kümme aastat uutes (virgin oak) ja taastäite burboon vaatides. Neist esimesi on ilmselt üsna vähe sekka võetud, kuna viski värv on väga hele. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Scarabus 10 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: magusapoolne teraviljasus, kuiv nahk, tuhane suitsusus, kuiv pehkinud puit. Klaasis seistes tulevad kuivad tsitruste koored, küpsed heledad ja magusad õunad (valge klaar) ning veel hiljem ning eriti peale esimest mekkimist magus vanill, mereline soolasus, antiseptik ja veidi ka joodisust.

Maitse: suutundelt kerge, ümar ja kreemine, kuid siiski mineraalne ja piisavalt intensiivne. Magus barbariss, ingveri küpsised. Soolasus ja kerge valge pipar, mis keskosas annab veidi teravat mõrkjust, kuid teises pooles tuleb uuesti suhkrune magusus. Paar tilka vett suurendab mineraalsust ja merelist soolasust ning lisandub fenkol.

Lõpp: keskmise pikkusega. Magus (tuhksuhkur), fenkol, antiseptiline. Magus taandudes turbaselt rohune lillelisus, soolakas.

Hinnang: B

Kui Scarabus Batch Strength oli siinsega võrreldes oluliselt turbasuitsusem, robustsem ja äratuntavamalt Islay turbasusega linnaseviski, siis siinne on märksa rafineeritum ja kergem nii kanguse kui maitsete osas. Mõlemad Scarabused väga head Islay saare linnaseviskid ning võrreldes Smokehead viskidega mulle meelepärasemad.

Scarabus Batch Strength

Kaks järgnevat värdühelinnaseviskit kannavad nime Scarabus ja on turule toodud sõltumatu villija Hunter Laing & Co poolt. Hunter Laing & Co loodi 2013. aastal peale seda, kui 1948. aastal asutatud Douglas Laing & Co firmas koos töötanud Fred ja Stewart Laing otsustasid nende isa poolt loodud firma kaheks jagada. Fred Laing jäi koos tütrega juhtima Douglas Laing & Co firmat ja Stewart Laing koos kahe pojaga asutas siis uue Hunter Laing & Co nimelise ettevõtte.

Hunter Laing & Co hakkas 2017. aastal rajama Islay saarele linnaseviskivabrikut ning 2018. aasta novembris see ka esimese destilleerimiseni juba jõudis. Uus viskivabrik, mis asub Caol Ila ja Bunnahabhain viskivabrikute vahel, kannab nime Ardnahoe. Ardnahoe on seega nüüdseks üheksas toimiv viskivabrik Islay saarel ning kui Port Ellen ilmselt selle aasta lõpul või järgmisel aastal uuesti viski valmistamist alustab, siis on Islay saarel kokku kümme viskivabrikut. Külastajatele avati Ardnahoe viskivabrik 2019. aasta kevadel ning sellega seotult toodi turule juunis 2019 ka Scarabus brändi nime kandev avalikustamata päritolu Islay ühelinnaseviski.

Scarabus nimi tähendab vananorra keeles kivist kohta. Scarabus nime kandis 1817/18 tegutsenud väike viskivabrik Islay saarel ning nüüd on Islay saarel leitav ka sellenimeline talukoht. Esimesena villiti 2019. aastal vanuse märketa Scarabus Specially Selected, millele lisandusid 2020. aasta novembris Scarabus Batch Strength ja Scarabus 10 yo. Siinmaitstav Batch Strength on põhimõtteliselt Scarabus Specially Selected, kuid on villitud üksnes kõrgemal kangusel. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.

Scarabus Batch Strength, 57,0% nc, ncf

Aroom: esmalt üsna toordestillaadi lähedane: terav, pärmine, teraviljane. Ilmselt ka üsna noor, viie-seitsme aasta vanune. Veidi õhutades metalline ja soolane turbasuitsusus ja ka magusust enam; veel veidi toorevõitu valge klaar, vanill ja linnasesuhkur. Paar tilka vett ja klaasis seismine toovad kasvavalt esile soolase merelisuse ja selge tugeva turbasuitsu aroomid. Koos sellega ka turvastatud linnaste magusus ja kerge sõnnikulisus. Veidi selline Octomore .1 laadne aroom.

Maitse: tšilliselt terav ja intensiivne, kuid samas suutundelt õline. Rohelised oliivid soolvees, lagrits ja magus vanill. Lihtne, kuid meeldiv ja suudkattev Islay maitse.

Lõpp: üsna pikk. Soolane, magus-mõrkjas lillelisus ja veidi tuhane turbasuitsusus, rohelised oliivid soolvees.

Hinnang: B

Vajab klaasis väljavalatult seismist, kuna siis tuleb järk-järgult üha enam esile turbasuitsuste linnaste aroom, mis viib otsejoones Islay saarele. Tervikuna aus ja sirgjooneline turvastatud linnaseviski.

Smokehead High Voltage

Viimane Smokehead on kolmest maitstust oluliselt kõrgema kangusega, kuid muud informatsiooni selle viski kohta ei ole saadaval. Maitstav on pärit 28.09.2018 villitud 5cl minipudelist.

Smokehead High Voltage, 58,0%

Aroom: algus kuivapoolne, kerge vegetaalsus, puidune suitsusus. Grafiit, puidusüsi, vegetaalne tugev turbasus koos värskelt turvastatud linnastega. Veidi karamelli magusust, joodine. Klaasis seistes või veega lahjendatult valge pipar, sõnnikuline heinasus.

Maitse: esimesena magus, siis intensiivne teravus koos tammise pipraga. Viimasena mõrkjapoolne vegetaalne turbasus ja soolakas karamell. Suutundelt õline. Veega lahjendatult suurt muutust ei tule, kuid veidi integreeritum.

Lõpp: üsna pikk ja intensiivne. Tugev turbasuitsusus, kerge metallisus ja soolasus.

Hinnang: B

Selgelt kolmest kõige turbasem ja samas ka meeldivam.

Smokehead Rum Rebel

Teine maitstav Smokehead on sellenimelise brändi Islay ühelinnaseviskidest uusim ja villitud esimest korda 2020 aastal. Peale teadmata perioodi, ilmselt siiski väga lühikest, on järelviimistluseks kasutatud Kariibi rummi vaate. Maitstav on pärit 20.07.2020 villitud 5cl minipudelist.

Smokehead Rum Rebel, 46,0%

Aroom: magusad turvastatud linnased ja suhkruroog (Islay kohtub Kariibidega). Rohelised ürdid – kerge fenkol ja petersell. Siis magusam grillitud ananass ja banaan, veidi ka heinasust. Peale esimest mekkimist selgelt vahukommide aroom. Kõik meeldiva kerge puiduse suitsususega looritatud.

Maitse: üsna kerge ja magus. Karamelliseeritud tsitrused, linnasesuhkur, vanill. Veidi vürtsikust ja selget soolasust. Suitsusus tuleb pigem teises pooles ja on üsna erinev sellest, mis originaalse Smokehead puhul. Siin pigem puidune lõkkesuitsusus, mitte meditsiiniline ja rohune.

Lõpp: keskmise pikkusega. Puidune suitsusus jätkub, konserviananasside magusus. Järlemekk ürdine, rohune ja lillelilne.

Hinnang: C+

Võrreldes originaaliga, on siinne Smokehead vähem turbane ja samas ka märksa magusam ja kergem. Tervikuna originaalist parem, ilmselt osaliselt ka veidi kõrgema kanguse tõttu.

Smokehead

Siinne ja järgnevad kaks Islay saare ühelinnaseviskit on villitud Ian MacLeod Distillers poolt. Ian MacLeod Distillers omab ise ka kolme Šoti linnaseviskivabrikut: Glengoyne, Tamdhu ja Rosebank. Siinmaitstav „värdühelinnaseviski“ kannab nime Smokehead ning sellenimelise brändi ja pealuu kujutise all toodi esimene ühelinnaseviski turule 2006. aastal. Maitstav on pärit 28.10.2019 villitud 5cl minipudelist.

Smokehead, 43,0%

Aroom: alguses pigem kuiv ja vähearomaatne. Kergelt toorpiirituse lõhnad, kuid mitte kangus. Vegetaalne turbasuitsusus, veidi meditsiinilisi noote à la Laphroaig. Klaasis seistes mõningane plastik ja kummisus, kuid siis õnneks liigub tavapärasemate ja meeldivamate turbasuitsuste linnaste aroomi suunas. Lisaks magusam vanill, suitsused rosinad.

Maitse: turbasuitsune ja karamelline puuviljasus, mis annab suutundesse ka ümaruse. Keskosas tammist vürtsikust, joodi ja soolasust. Lagrits, Earl Grey tee. Üsna meeldiv, kuigi lihtne.

Lõpp: keskmise pikkusega. Suitsune karamellisus, magus-mõrkjas turbane rohusus.

Hinnang: C+

Üsna hea ja võrreldes The Ileach viskiga selgelt parem.

The Ileach

Tänasest alates tulevad kuni kuu lõpuni maitsmisele n.ö „värdühelinnaseviskid“ (bastard single malts) ehk teadmata päritolu ühelinnaseviskid. Eks see veidi kummaline on – tegemist on ühelinnaseviskidega, kuid nende täpne päritolu on teadmata. Selliste teadmata päritolu ühelinnaseviskide villimisel on omad objektiivsed põhjused. Üheks neist see, et mõned viskivabrikud, mis küll müüvad oma vaate viskivabrikust väljapool villimiseks, teevad seda vaid tingimusel, et ei tooda sildil esile ega ka muidu avalikustata viski tegelikku päritolu. See võimaldab mõningatel juhtudel ka selliste värdviskide müügi oluliselt madalama hinnaga. Kui näiteks teaks kindlalt, et värdviski „X“ nime taga on peidus tegelikult Ardbeg, siis ilmselt oleks sellele hind märksa kõrgem. 

Kuna olen veel Islay lainel, siis on maitsmisele tulevad värdviskid loomulikult Islay saare ühelinnaseviskid: The Ileach, Smokehead ja Scarabus. Kui kaks esimest on juba turul olnud mõnda aega, siis Scarabus toodi turule alles 2019. aastal. Olen neid juba varemgi maitsta soovinud, kuid pole pimedast peast tihanud tervikupudelite peale raha kulutada. Kui nüüd oli võimalus soetada kahest viimasest mini- ja näidispudelid, siis otsustasin esimese tervikpudelina osta, kuna see oli lihtsalt Tallinnas saadaval.

Alustan The Ileach nimelise linnaseviskiga, mille nimi tähendab Islay saare elanikku. The Ileach ja Finlaggan (selle Eilean Mor ja Cask Strength on juba blogis tutvustatud 22.02.2016) ühelinnaseviskid on villitud Vintage Malt Whisky Company poolt. Siinmaitstav Ileach on villitud septembris 2020.

The Ileach, 40,0%

Aroom: esimesena tuleb vegetaalne (rohune) turbasus ja siinsel kujul ei ole see päris meeldivate turbasuitsuste aroomide hulka kuuluv, kuna sellega liitub ka magusamat sorti karamell. Taustal mõningast puuviljasust – kuivatatud õunad, pirn. Veidi kopitanud puitu ja papisust. Õhutades muutub turbasuitsusus veidi tavapärasemaks ja meeldivamaks ehk siis turvastatud linnaste aroomiks. Lisaks nüüd magusad linnased ja hooti isegi magusaid sigarikarbi aroome. Üsna magus siiski. Tühi klaas annab parema aroomi.

Maitse: kergelt mõrkjas vegetaalne turbasus. Suutundelt vesine, maitsetelt üsna lihtne ja tajutavalt noor. Kõrbenud karamell, köhasiirup, kergelt lagritsat või pigem fenkolit, mis annab veidi meeldivama ja värskema noodi muidu üsna tuimale ja igavale viskile.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kuivatatud õunad, siis kirbe, mis taandub vegetaalselt rohuseks.

Hinnang: C

Ilmselt üsna tugevalt piirituskaramelliga toonitatud. Ei ole mulle meelepärase tekstuuri ega maitsetega Islay viski. Võtsin seda kõrvutada Lagavulin 9 yo GofT, Bunnahabhain Moine ja Laphroaig 10 yo viskidega ning The Ileach jäi neile selgelt alla igas komponendis. Suuresti läks see Ileach iiri kohvi komponendiks, kus see toimis üsna hästi.

OCTOMORE 10 yo 4th ed. 2009/2020

Viimaseks sellekuiseks Octomore linnaseviskiks on järjekorras neljas väljalase 10-aastasest, mis peaks kahe viieaastase kõrval näitama Octomore küpsemat ja ilmselt ka pehmemat külge. Kui nooremad on selgelt destillaadi mõjutusega, siis siinne pigem vaadi mõjutusega. 

Kokku segati 2020. aastal villitud Octomore 10-aastase jaoks 77 vaati – 15 Ameerika tammest esmatäite endised Ameerika viski vaadid, mille sisu viidi 2015. aastal küpsema teise täitekorra endistesse Ameerika viski vaatidesse; 46 esmatäite endised Ameerika viski vaadid ja viimaks (siin läheb asi keeruliseks) 16 vaati, millest 80% olid Ameerika tammest esmatäite endised Ameerika viski vaadid, mis saanud lühikese lisaküpsemise teise täitekorra värsketes vaatides (kuidas need enam siis värsked on?, kuid ilmselt on mõeldud siin jällegi seda, et varem on neis küpsenud üksnes Octomore) ja 20% värsked (virgin oak) vaadid, ilmselt samuti Ameerika tammest, ning seejärel on need 80% ja 20% segatud peale kaheksa aastast küpsemisperioodi kokku ja viidud viimaseks kaheks aastaks küpsema teise täitekorra endistesse Ameerika viski vaatidesse. Vot selline komplitseeritud vaatide segu on seekordne Octomore. Lühidalt kokku võttes saab öelda, et see viski on küpsenud 10. aastat Ameerika tammest vaatides, millest osa on olnud küpsemisperioodi jooksul värsked vaadid. 

Viski valmistamiseks on kasutatud Optic odrasorti, mis koristatud põldudelt 2008. Linnased turvastati 208 ppm tugevuseni ja destilleerimine leidis aset 2009. aastal. Kokku villiti seda viskit 2020. aastal 12,000 pudelit. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.

Octomore 10 yo 2009/2020 4th edition, 208 ppm, 54,3% nc, ncf

Aroom: üsna kerge ja leebe, seda just võrreldes 11.1 ja 11.3 viskidega ja turbasust silmas pidades. Grillitud ananass ja magus tammisus, eelkõige vanill. Suitsusus selline veidi söene. Taustal lisaks rohusust. Klaasis seistes mineraalsus ja kerge sõnnikulisus ning suitsused magusad ja lihased troopilised puuviljad. Veega lahjendatult märg vill, õrnalt sõnnikulised õled ja turvastatud linnased.

Maitse: viskoosne ja ümar. Suitsusus integreeritud puuviljade ning tammiselt magusa vanilli ja kookosega. Selline värskete vaatide aktiivne mõju on tunda küll. Lisaks veidi mõrkjat sidrunit, mineraalne ja soolane. Veega lahjendatult velvetiselt ümar ja soolase äärisega tsitrused, eelkõige punane apelsin ja greip, mis pole teravad, vaid kreemised ja mesiselt ümarad.

Lõpp: pikk. Tammine ja turbasuitsune. Tammevaadi vanill ja kookos annavad kreemise tekstuuri. Kergelt nahkne ja kuivusele kalduv järelmekk.

Hinnang: B+

Jällegi selline Octomore, mis ei taha kiirustamist. Tuleb võtta aega nautimiseks. See, mis turbasuse näol on 10-aastase küpsemise ajal kaotatud, on juurde võidetud tammevaadist. Ehk veidi liigselt vaadimõjuline (seda vist soovitigi siinse viskiga näidata), kuid siiski integreeritud ja destillaadi iseloomu omav Octomore.