Siinsed burboonid tulevad Heaven Hill nimelisest viskivabrikust (kuigi viski ise on destilleeritud Bernheim viskivabrikus). Eks see Põhja-Ameerika viskide päritolu ja nimetused on segadust tekitavad. Tuleb eristada korporatiivset omanikku, viskivabrikut ja brändi. Nii näiteks on firma Beam omanduses Jim Beam ja Maker’s Mark viskivabrikud ning villitakse näiteks järgnevaid burboone: Jim Beam, Bookers, Baker’s, Knob Creek, Old Grand Dad, Basil Hayden’s. Tänased Evan Williams nimelised viskid kuuluvad aga Heaven Hill korporatsiooni alla koos burboonidega Old Fitzgerald, Larceny, Henry McKenna ja Eliah Craig. Lisaks burboonidele villivad pea kõik USA viskivabrikud ka rukkiviskit ning mõned ka nisu- ja maisiviskit.
Evan Williams on müüginumbritelt burboonide seas Jim Beami järel teine (ilmselt on siin arvesse võetud kõik Jim Beam ja Evan Williams nime kandvad viskid). Siinmaitstavad EW burboonid on mõlemad vähemalt nelja aastased ning nende meskiloend on sama: 78% mais, 12% odralinnased, 10% rukis. Kui Black Label on tavapärane seguburboon, siis White Label on BiB ehk Bottled-in-Bond burboon. BiB tähendab seda, et viski on pärit ühelt destilleerijalt (viskivabrikust), ühest aastakäigust (määratud kuuekuuline destilleerimisperiood), küpsenud vähemalt neli aastat US valitsuse järelvalve all olevas viskilaos ning villitud täpselt 50% (100 US proof) kanguses. Maitstavad on pärit 70cl pudelitest.
Evan Williams Black Label, 43,0%
Aroom: magus tammevanill, kaneeli, mesilasvaha, ahjus küpsetatud banaan, õrn piparmündine noot.
Maitse: suutundelt ümar ja kreemine. Maisi magusus, tammevanill, vanilliekstrakt, kaneel. Kerge piparmünt teises pooles.
Lõpp: keskmise pikkusega. Ümar ja mõrumagus tammisus.
Evan Williams White Label BiB, 50,0%
Aroom: võrdluses eelnevaga märksa kreemisem, ümaram ja täidlasem. Suures plaanis siiski sarnane Blackile: magus tammisus, mesilasvaha, ahjubanaan pruunsuhkru kattega. Lisaks siin veel puiduliim ja piparmündist puuviljasust.
Maitse: ümar ja kreemine. Mõõdukalt magus. Tammevanill, piparmünt, karamell, pruunsuhkur. Selgelt täidlasem ja maitseküllasem suuresti tänu kõrgemale kangusele.
Lõpp: üsnagi pikk. Mõrumagus tammisus.
Esmalt tuleb kohe öelda, et need mõlemad Evan Williams burboonid on ikka oluliselt paremad kui Jim Beam või Jack Daniels. Lisaks, kui arvestada veel siinjuures nende täispudelite eest välja käidud raha – vastavalt Black 9 ja White 12, siis tuleb neid väga heaks lugeda. Mõlemad EW viskid on hästi integreeritud ning aroom ja maitsed moodustavad hea maitseküllase terviku. Kasuks tuleb loomulikult siin ka mõlema viski kõrgem kangus. Evan Williams White BiB on mulle burboonina isegi sedavõrd sobiv, et algselt pigem küpsetistesse lisamisena ostetuna, tuleb see nüüd hoopistükis jätta pigem Šoti linnaseviskidele vahelduse pakkumise jaoks mekkida.