neljapäev, 25. november 2021

WATERFORD Ballykilcavan 1.2 & Tinnashrule 1.1

Kui Bruichladdich müüdi Rémy Cointreau’le, siirdus üks selle endisi omanikke Mark Reynier Iirimaale ja asutas seal kaasosalistega 2015. aastal Waterfordi nimelise viskivabriku (2014 omandatud Waterford nimelise õlletehase asemel). Kinnisideeks sai kogu Waterfordi meeskonna jaoks 100-protsendiline kohalik Iiri oder ja ühe farmi põhiselt kasvanud odrast valmistatud linnaseviski valmistamine. Eesmärgiks oli muuta Waterford viinamarjakasvatusest tuntud terroir-filosoofia rakendamise epitsentriks linnaseviski maailmas. Mark Reynier, kellel karjäär veini- ja viskitööstuses oli kestnud enam kui 40 aastat, soovis näidata, et see kuidas ja kus oder kasvab, mõjutab oluliselt linnaseviskis leiduvaid keerulisi aroome ja maitseid. Lähtekohaks võeti see, et oder kasvab igal põllul erinevalt. Põllu asukoht, mulla koostis, päikesevalguse määr ja paljud muud tegurid põhjustavad igal saagikoristusel ja igas kohas erineva koosmõju, mis kandub lõpuks ka valminud linnaseviski maitseprofiili.

Keskendumine kohalikule odrale on toonud nüüdseks kaasa koostöö 89 farmiga, kus oder kasvab paarikümnel erineval pinnasetüübil. Iga Waterfordi destillaadi valmimise puhul uuritakse ja talletatakse odra kasvatamise kohta suur hulk detailset informatsiooni. Kuna ühelt põllult pärit oder läbib kogu viski valmistamise protsessi eraldi, esindab iga Waterfordi linnaseviski väljalase, mis nimetatud farmi järgi, nende päritolu. Odra käitlemisel järgitakse veinikasvatusest pärinevat ranget metoodikat: oder kasvatatakse, ladustatakse, linnastatakse, fermenteeritakse ja destilleeritakse eraldi. Farmi ja saagikoristuse kaupa püütakse pudelisse valada Iiri ühelinnaseviski autentset maitset. Pudelil trükitud päritolu-kood näitab täpselt, kust iga pudeli sisu pärineb. Seega on tõsisel Waterford viski armastajal võimalus saada destilleerimise kohta ettevõtte kodulehelt ülitäpset ja -detailset teavet viski tooraine päritolukoha, odrakasvatajate või viskivabrikus selle viski valmistamise protsessi enda kohta.

Waterford viskivabriku aastaseks tootmismahuks on miljon liitrit. Esimene laiemalt kättesaadav linnaseviski Pilgrimage villiti aprillis 2020. Sama aasta juunis tulid aga juba esimesed ühe farmi viskid (single farm origin): Bannow Island 1.1 ja Ballykilcavan 1.1. Ja nüüdseks on jõutud ka orgaanilise (Gaia) ja värskelt ka biodünaamilise (Luna) linnaseviski villimiseni. Mõlemad kuuluvad Waterfordi Arcadian seeriasse, mis tähistab radikaalseid kasvatajaid ja alternatiivseid filosoofiaid, sealhulgas pärandodrasorte ja ebatavalisi kasvumeetodeid. Kõik senised Waterford viskid on loomulikult üsna noored, olles kas kolme või nelja aastased.

Soovist selle uue ja progressiivse Iiri viskivabriku toodanguga tutvust teha, sai tellitud neli näidispudelit. Novembri lõpus tulevadki siis maitsmisele ja kahes postituses tutvustamisele Ballykilcavan 1.2, Tinnashrule 1.1, Wilkinstown 1.1 ja eri farmide segust pärit The Cuvee. Kõik need viskid on kokku segatud eri tüüpi vaatides küpsenud viskidest. Kasutatud on Ameerika tammest valmistatud eks-burboon ja värskeid (virgin) vaate, Prantsuse tammest vaate ning Vin Doux Naturel vaate. Iga viski puhul on lihtsalt nende kasutatud vaatide osakaal olnud veidi erinev. Siinmaitstavad viskid on pärit 4cl näidispudelitest.



Waterford Ballykilcavan 1.2, 50,0% nc, ncf

Aroom: aromaatne teraviljasus, õline; roheline õun, rohelised viinamarjad, toorevõitu ananass. Klaasis seistes magusam, tammevanill. Veega lahjendatult veidi ümaram ja kreemisem.

Maitse: üsna terav, teraviljane, roheline õun, tsitrust veidi, rohune ja vegetaalne. Huvitav rohune, ürdine, teraviljane mekk, kuid siiski üsna toores ja noor veel. Veega lahjendatult toimib veidi paremini.

Lõpp: pigem lühike. Täisteraviljaküpsised, rohune ja rohelised õunad.

Hinnang: C+


Waterford Tinnashrule 1.1 (for Germany), 50,0% nc, ncf

Aroom: koheselt tunda enam puuviljasust, samuti veidi ümaram ja õlisem. Esmalt lilleline, siis hein ja õled. Klaasis seistes keedetud piima vaht, karamell, veidi pärmisust ja hooti ka veidi atsetoonisust.

Maitse: ümar ja üsna täidlane, suutundelt kreemine-õline. Vanill, rohune, veinist ürdisust, pipar. Magus-mõrkjas, veidi ka metallisust.

Lõpp: keskmise pikkusega, magus-mõrkjas rohusus, veidi pipart, tüümian ja sool.

Hinnang: C+

Mõlemad alles selgelt üsna noored ja toored, kuid samas väga naturaalsed ja puhtad. Mõlema viski struktuur on meeldiv ja paljulubav ning tervikuna on need üpriski maitseküllased. Ballykilcavan üsna hea ja Tinnashrule hea ning mulle neist kahest tervikuna meeldivam.