Teine 10. seeria Octomore on .2 puhul tavapäraselt suunatud eelkõige reisikaubanduse lettidele ning on olnud enamasti järelviimistletud mingit laadi veinivaatides. Sedakorda on 10.2 valmistatud siiski oma vennast 10.1 erinevalt. Octomore 10.2 puhul on kasutatud 100% Šotimaal kasvanud Optic ja Oxbridge otra (10.1 oli Concerto odrast), mis koristati 2009, linnased turvastati „kõigest“ 96,9ppm tugevusel ja destilleeriti 2010. Viski küpses esmalt neli aastat Ameerika tammest esimese täitekorra eks-burboon vaatides ning seejärel neli aastat kolmanda täitekorra Sauternes veini vaatides (ilmselt Prantsuse tammest valmistatud). Seega pigem topelt küpsemine, kui pelk järelviimistlus. Viski villiti 2019. aastal kokku 24,000 pudelit. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.
Octomore 10.2 (8 yo, 2010/2019), 96,9 ppm, 56,9% nc, ncf
Aroom: magus, mesine, iiris ja puuviljaselt siirupine, mille all kerge röstitud puidu suitsusus. Üsna täidlane ja tihke. Pikemalt oodates tulevad ürdid ning muutub rohusemaks. Ka otsene veinisus on äratuntavam. Lisaks ilmub nahkne iiris ja tubakas. Veega lahjendatult tõuseb suitsusus selgelt esiplaanile ning on selline rohuselt muldne ja üsnagi meditsiiniline, magusus taandub.
Maitse: esmane suutunne paks ja õline, millele järgneb tammine magus-kuiv noot ning seejärel keskosas väga jõuline pahvak – soolane, köhasiirup, aniis, mõrkjas rohusus, pipar. Lõpus tuleb tugevalt soolane ürdisus. Veega lahjendades kurhupastillid, turbasuitsune mõrkjus, muskaat.
Lõpp: pikk ja soolaselt ürdine. Muskaat. Ehk liigselt tammine ja kuivusele kalduv.
Hinnang: B
Turbasuitsusus on siin tõesti üsna tagasihoidlik ja võrreldes tavapäraste Octomore viskidega teisejärgulist rolli täitmas. Üksnes vee lisamine toob meditsiinilise suitsususe alt esile. Minu jaoks ei ole siin saavutatud kuigi head tasakaalu magusate, turbasuitsuste ja tammevaadi mõrkjuse vahel. Tammised noodid võimutsevad siin nii destillaadi kui turbasuitsu üle ning hooti tekitavad eri komponendid üksteisega konkureerivaid ja mitte kooskõlas olevaid maitseid.