Grant’s viski
kannab uhkusega sõltumatuse mainet. On ju perekond Grant juba 19. sajandi
lõpukümnendist alates, täpsemalt 1898. aastast, omanimelist viskit kokku
seganud ja villinud. Firma William Grant & Sons (loodud 1903) rajas 1886.
aastal Glenfiddich, 1892 Balvenie, 1990 Kininvie ja 2007 Ailsa Bay (paikneb
Girvan’ tootmiskompleksis) linnaseviskivabrikud. Need linnaseviskid on
loomulikult ka põhikomponentideks erinevates Grant’s seguviskide koostises,
kuhu juurde lisatakse mitmeid teisi linnaseviskisid ja viskide põhja moodustab
samuti William Grant & Sons omandusse kuuluva Girvan viskivabriku, mis
rajatud 1963. aastal, viljaviski. Siin tulevad maitsmisele kolm Grant’s
seguviskit, kõik pärit 5cl minipudelitest.
Grant’s The Family
Reserve, 40%
Aroom: kuivapoolne
ning aroomide osas esmalt üsna neutraalne. Siis teraviljad, pärm, heinasus ja
veidi ka puuviljasust. Klaasis pikemalt seistes „väsib“, muutudes kergelt
papiseks. Siiski täitsa OK aroom, suuri ebameeldivaid aspekte pole.
Maitse: kerge, teraviljane, õrna puuviljaselt magusa
äärisega. Suutundelt veidi kreemisust, mida rõhutab veel mesisus. Lisandub ka
tammiseid nüansse mõningase vürtsikusega. Veidi on tunda siiski ka papisust.
Lõpp: pigem lühike.
Väga kerge, veidi kreemise tundega teraviljasus.
Hinnang: C
(seguviski)
Täiesti
aktsepteeritav seguviski, ebameeldivad aspektid kerge papisuse kõrval puuduvad.
Viimati sai vist seda maitstud oma viisteist aastat tagasi ja mälus oli
säilinud selle viski maitsed pigem piirituselise ja üsna teravana. Aga aeg on
edasi läinud, vanust ja ohtralt maitstud viskisid lisandunud. Vähemalt nende maitstavate
minipudelite põhjal asetaksin selle Grant’s põhiseguviski Ballantine’s Finest
ja JW Black Labeli kõrvale ning ehk isegi veidi kõrgemale ning eelistaksin neist
kolmest praegu pigem seda.
Grant’s Ale Cask
Finish (Cask Edition No 1), 40%
Aroom: väga kerge, teraviljane,
magusa äärisega õrn sidrun. Peale klaasi valamist ilmuvad kahjuks üsna ruttu
papp ja kartong, kuid õnneks hoiab sidrun ja humalad (meelepete?) ära papisuse
domineerima hakkamise. Veidi on ehk elavam kui Family Reserve, kuid oma
papisuses veidram ja mitte nii meeldiv.
Maitse: teravili ja
pärmisus. Siin on kahjuks juba aroomis ohu märki näidanud papisus väga tugevalt
esil ja kipub isegi domineerima. Meenuvad need kaks vana riknenud burbooni. Sidrun
ja humalad hoiavad siiski teatavat värskust ülal, nii et päris välja sülitama
ei pea. Aga maitse ei ole siiski tervikuna mulle meeldiv.
Lõpp: lühike, papisus jätkub ning ka siin on kerge
sidrun seda viskit veidi päästmas.
Hinnang: D
(seguviski)
Pole midagi head
selle seguviski kohta öelda.
Grant’s Sherry Cask
Reserve, 40%
Aroom: esmalt
puuviljast magusust, üsna ümar ja kolmest selgelt kõige enam maitsma kutsuva
aroomiga. Karamelliseeritud suhkur, puuviljakeeks, kuid šerrisus ise puudub. Eelnevatest
oluliselt sisukam ning aroomid püsivad klaasi valatult märksa kauem.
Maitse: magus
teraviljasus koos magusa puuviljasusega, mis kokku annab sellise mesise ja kreemise
suutunde ning muudab selle viski märksa täidlasemaks võrreldes eelnevate Grant’sidega.
Veidi tunda isegi šokolaadi ja kaneeli. Seguviski, millel on isegi mõningast
täidlust struktuuris.
Lõpp: keskmise
pikkusega. Teraviljasus ja puuviljasuhkrune mekk; viimasena tuleb siiski ka
veidi piirituselisust.
Hinnang: C+
(seguviski)