Otsustasin maitsta
seekordsel UISGE viskifestivalil järjest ka kolme üle kümne aasta tagasi
villitud Springbank viskit. Seda viiel põhjusel. Esiteks on Springbank viskid
vaieldamatult ühed mu lemmikud. Teiseks polnud neid konkreetseid viskisid varem
maitsnud. Kolmandaks pole neid viskisid ilmselt enam kuigi lihtne mujal
võimalik maitsta. Neljandaks on need destilleeritud enne seda, kui Springbank
taastas viskivabrikus kohapeal oma linnaste valmistamise. Ning lõpuks
viiendaks, nende maitsmise põhjuseks oli lihtsalt asjaolu, et neid oli võimalik
maitsta.
Kõigi siinsete
viskide puhul tuleb arvestada sellega, et nende destilleerimiseks ei ole
kasutatud viskivabriku enda poolt kohapeal valmistatud linnaseid. Springbank
lõpetas enda linnaste valmistamise 1960. aastal ning taastas selle uuesti alles
1992. aastal. Seejuures jääb nende aastate vahele Springbank viskivabriku
suletud periood. Viskit ei toodetud 1979 kuni 1989 (kuigi piiratud tootmine
käivitati 1987). Alates 1992. aastast linnastab Springbank kogu oma viski
valmistamiseks vajamineva toormaterjali kohapeal ise.
Kui esimene
maitstud viski oli üsna eakas Springbank, siis kaks ülejäänud olid Wood
Expressions sarja kuuluvat linnaseviskit.
Springbank 25 yo,
46% nc, ncf
Siinmaitstav viski
on ilmselt destilleeritud 1978.või 1979. aastal ja villitud 2006. aastal
piiratud koguses (1200 pudelit). Küpsemiseks on kasutatud taastäidetud
eks-šerri vaate (butts). Aroom esmalt üsna suletud, kui mitte öelda lihtne,
igav ja lahja. Kui maitseks pimesi, siis ei oskaks praeguseid Springbank
viskisid maitsnuna seda viskit kuidagi selle viskivabriku omaks arvata.
Peamiselt kuiv tamm, kuiv vanill ja ka üsna kuivad linnased. Vanust reedab ka kuiv
juba kõdunenud puit ja veidi selline kopitanud šerri aroom. Tasapisi siiski
avaneb pisut. Kuiv mõningase magususega karamell, küpsed puuviljad, ehk ka
kookost veidi. Maitse juba meeldivam, kuigi endiselt väga tammine ja tuhane
(veidi turbasust nagu tunda) koos kuivatatud vürtsidega. Veidi kookost ja
linnasejooki. Keskosa on siiski tsitruseline, mis annab ka mittehäirivat
mõrusust. Keskmise pikkusega, veidi tsitruselist mõrusust, tammiseid vürtse ja
ürdisust. Järelmaitse kõige meeldivam osa, kuigi ka siin jääb pigem kuiva tamme
poolt domineerituks. Selle väikese maitstud koguse põhjal üsna vähekompleksne
ja vaadi poolt suretatud viski. Kas oli viski ka juba algselt, ehk siis 2006
aastal, sellise iseloomuga või on siis vahepealsed aastad ja kehvad
hoiutingimused viski selliseks muutnud? Igal juhul mõningane pettumus.
Springbank 12 yo
Bourbon Wood 1991/2004, 58,5% nc, ncf
Viski on
destilleeritud detsembris 1991 ning villitud veebruaris 2004. Küpsemiseks on
kasutatud nii hogshead kui barrel suuruses eks-burboon vaate. Kokku villiti
seda viskit 5986 pudelit.
Ehe burboonvaadis
küpsenud Springbank. Linnased, vanill, veidi õuna. Teravapoolne ja kuiv tamm
lisaks. Maitses vanill, puuviljadest õun, kergelt kreemine turbasus isegi.
Suutundelt siiski veidi toores ja üsna terav. Lõpp keskmise pikkusega ja ehk
isegi parim osa viskist. Vajab vee lisamist, mis muudab aroomi ümaramaks ja
kreemisemaks. Maitses toob vesi aga pigem mõrusust ja noorust esile. Üsna hea
naturaalne linnaseviski, kuigi mitte kuigi kompleksne.
Springbank 14 yo
Port Wood 1989/2004, 52,8% nc, ncf
Viski on
destilleeritud 1989 aastal ning villitud septembris 2004. Küpsemine on toimunud
esmalt 12 aastat taastäidetud šerri vaatides ning seejärel järelküpsenud kaks
aastat värsketes portveini vaatides (port pipes). Kokku villiti seda viskit
7200 pudelit.
Oluliselt aromaatsem. Veinisus selgelt tunda, mis väljendub kergelt hapukates punastes marjades ja neile magusust andvas piimašokolaadis. Seda täiendab ürdisus ja kerge tsitruseline vürtsikus. Pigem magusam, kui kuiv. Maitses tuleb samuti esmalt veinisus koos oma marjasusega. Veidi magusust lisaks, kuid siis eelkõige alkohoolsest teravusest tulevat teravat tamme ja vürtsikat kirbust. Vürtsidest eelkõige kaneel ja muskaat. Lõpp keskmise pikkusega, ürdiselt ja vürtsikalt rohune ning veidi soolakas. Alkohoolset kangust veidi palju. Vajab samuti vee lisamist, mis muudab kogu kupatuse integreeritumaks ja järelmaitse pikemaks. Kolmest maitstust ehk meeldivaim, kuid ka see viski ei saa täidluse ega kompleksusega hiilata.