Laupäev
kujunes reisil tõeliselt unistuste päevaks. Külastamisele tulid Islay saare
lõunapoolsel Kildalton’i rannajoonel lähestikku (u nelja kilomeetri sees) paiknevad
kolm kuulsat viskivabrikut Ardbeg, Lagavulin ja Laphroaig. Parema meelega oleks
neist igaühele kulutanud terve päeva, aga ehk see jääb siis järgmiseks korraks,
kui Islay saart külastada.
ARDBEG
viskivabrik on rajatud 1815. aastal. Seega täitus just tänavusel aastal
rajamisest 200. aastat. Seda sarnaselt Laphroaig viskivabrikule. Lagavulin’il
seisab see tähtpäev ees järgmisel aastal. Ardbegi viskivabriku aastane maksimaalne
tootmisjõudlus on üsna väike, kõigest 1,3 miljonit liitrit. Enamus tootmisprotsessist
on teostatud inimjõul; viskivabrikus on üsna vähe arvutiseeritud tootmisliine.
Viskivabrikus on roostevabast terasest
meskitünn, kuus männist käärimistõrt ja üks paar destillaatoreid. Kondensaatorid
asuvad väljas, seega on see talvel plussiks, kuid soojal suvel miinuseks. Oluline
lõpp-produkti silmas pidades on fakt, et piirituse destillaatori lyne’i toru
keskel asub puhasti (purifier), mis aitab luua spetsiifilist veidi vähem õlist
ja rohkem puuviljasemat piiritust. Puhasti ülaosas pääsevad kondensaatorisse üksnes
kergemad komponendid ning raskemad kukuvad puhastisse ja sealt kaudu juhitakse
need uuesti destillaatorisse. See on üks olulisemaid põhjuseid, miks Ardbeg on võrreldes Laphroaigi ja Lagavulini viskidega oluliselt kergem.
Ardbeg’i
viski valmistamiseks kasutatavaid linnaseid turvastatakse 55-65 ppm tasemel. Kuigi
giidi kohaselt see varieerub suhteliselt palju, kuna sõltuvalt sihtturust võib
10-aastane Ardbeg olla kord vähem kord rohkem turbasem (näitena toodi Poola,
kuhu suunatakse veidi vähem turbased partiid ja teisalt Rootsi, kuhu lähevad
turbasemad). Samuti võib ka ühes riigis leida kord turbasema kord vähem
turbasema 10-aastase. See tuleneb sellest, et kuna tootmismaht on väike ja tootmisprotsess
on inimese, mitte arvuti, poolt kontrollitud, siis esineb väljalasete (batch)
vahel erinevusi. See on ka üks Ardbegi võludest – võrrelda eri pudeleid
omavahel (selleks tuleb lugeda pudelil olevat koodi, et teada, mis aastast ja
millal konkreetne pudel on villitud). Sama variatiivsuse teema kehtib, kuigi
väiksemal määral, ka teise kahe põhitoote (Uigeadail, Corryvreckan) puhul.
Kahjuks
ei lubata viskivabriku tootmisruumides fotosid teha (range korraldus
omanikfirma LVMH poolt). Seega tuleb fotode puhul piirduda välisvaadetega,
mererannal asuvate vaatide ja maitstavate viskidega.
Viskivabriku
ringkäik oli põhjalik ja see lõppes 45 minutilise viie linnaseviski
maitsmisega. Peale ringkäiku maabutigi maitsmisruumis, mille tagaseina katsid
kõik Ardbegi viskivabrikus toodetud pudelid. Maitsmisele tulid kanguse järjekorras madalamast alates järgmised viskid: 10-aastane, Perpetuum, Auriverdes, Uigeadail, Corryvreckan.
Ardbeg
10 yo, 46% ncf, nc
Aroom
tugevalt suitsune, kuid magus; sidrun, kookos, vanill. Maitses kordub aroomiski
domineeriv turbane magus suitsusus. Üpris kerge, koos sidruni ja vähese pipraga.
Järelmaitse suhteliselt kuiv ja veidi soolane. Hea nagu alati.
Ardbeg
„Perpetuum“ Distillery Release, 49,2% ncf, nc
Villitud
Ardbeg’i viskivabriku 200. aastapäeva ja Islay saare muusika ja viskifestivali „Feis
Ile 2015“ puhuks. Valmistamiseks kasutatud nii eks-burboon kui eks-šerri vaadis
küpsenud eri vanuses viskisid. Aroom magus, vanill, veidi tsitrust, õun, ingver,
veidi tuhane ja kuiv suitsusus. Maitses tsitrus, pipar ja vürtsid, veidi
merelist soolast turbasust, kuid jällegi üsna magus. Lõpp suhteliselt pikk,
tsitruseline soolasus.
Ardbeg
„Auriverdes“, 49,9% ncf, nc
See
konkreetne pudel oli spetsiaalselt villitud 2014. aasta Ardbeg Day jaoks. Nimi osutab
samaaegselt Brasiilia jalgpalli rahvusmeeskonna värvidele (peeti ju eelmisel
aastal Brasiilias jalgpalli maailmameistrivõistlused) ja kuldsele joogile
(auri) rohelises pudelis (verde). Osa viskist küpses eks-burboon vaatides,
millel olid vaadiotsad vahetatud uuest Ameerika tammest otstega. See segati
kokku tavapärasel viisil (traditsioonilised eks-burboon vaadid) küpsenud Ardbeg’iga.
Aroomis
suitsusus, kuid mitte eriti tugev turbasus, sellele lisandub veidi karamelli
magusust ja sidrunit. Maitse väga kerge ja üllatavalt pehme linnasus koos
suitsuse vanilli ja kohvi-pähkli kreemiga. Ilmselt uus puit vaadi otstes on oma
töö eesmärgipäraselt teinud ja tootnud piisavalt vanillist maitset. Lõpp üpris
kuiv ja veidi vürtsine.
Ardbeg
„Uigeadail“, 54,2% ncf, nc
Viski
küpsenud nii eks-burboon kui eks-oloroso šerri (osakaal u 40%) vaatides ning
enne villimist kokku segatud. Aroom puuviljane, mandel ja vürtsid. Suutunne suhteliselt
terav, maitses veidi kirbemat pähkit (mandel ja kreeka pähkel) ja pehmemat
iirist. Järelmaitse pikk ja värske.
Ardbeg
„Corryvreckan“, 57,1% ncf, nc
Viski
küpsenud nii uutes kui kasutatud eks-burboon ja osaliselt uutes Prantsuse
tammest vaatides. Aroom täidlane, mereliselt suitsune ja kangusest tulenevalt
põletav, taustal ka mesist magusust. Maitse magus linnasus koos puuviljadega,
millele lisab tugevust üsna esil turbasus, vürtsid ja eriti tsilli. Järelmaitse
mitmekesine ja pikk.
Kuna
just Ardbeg’i viskivabriku külastamise päeval toodi müüki ka uus ja selles
liinis viimane Ardbeg Supernova, siis sai ka seda proovitud. Korraks kaalusin peale
maitsmist isegi selle ostmist, kuid hind (120£ ehk u 170€) ei kutsunud seda
siiski tegema. Poes käis siiski aktiivne selle uue ja viimase Supernova
ostmine. Ilmselt ei naudi paljud seda viskit ise, vaid loodavad selle pudeli pealt
järelturul kasumit teenida, paisates selle müüki ostuhinnast oluliselt kallima
hinnaga.
Ardbeg
„Supernova“, Committee Release SN2015, 54,3% ncf, nc
Viski
valmistamiseks on kasutatud tavapärasest tugevamalt turvastatud linnaseid (100
ppm). Aroom tugevalt turbasuitsune, vanill ja veidi kookost ning sügavamatest
aroomidest üsna magusad eksootilised puuviljad koos vürtsidega (muskaat), veidi
ka tõrvasust. Maitses kordub kõik eelnev – turvas, magus puuviljasus, vürtsid,
lisaks veidi õlisust. Järelmaitse pikk ja jällegi puuviljaselt vürtsikas magus.
