Sõltumatud villijad

Sõltumatud villijad (Independent Bottlers) mängivad olulist rolli Šoti viski tööstuses. Laias laastus on sõltumatuid villijaid kahte laadi. Esiteks suuremad ja usaldusväärsemad ehk need, kelle peamine huvi on „küpsetada“ viskivabrikutest ostetud destillaadiga täidetud viskivaate (vahel ka saadetakse oma valitud tühjad vaadid viskivabrikusse destillaadiga täitmiseks) kas oma ladudes või lastakse sel küpseda viskivabriku ladudes ja seejärel valivad hoolikalt millisest vaadist ja millal nende vaatide sisu pudelitesse villida. Teiseks väiksemad, kasumiahnemad ja mitte nii usaldusväärsed (kui pudelite sisu püsivat kvaliteeti silmas pidada) ehk need, kes lihtsalt villivad viskisid „valmisküpsenud“ vaadist, mis ostetud viskivabrikust või vahendajalt. Viimaste puhul on kasutatavad vaadid sageli „väsinud“ ja seguviskide, mitte ühelinnaseviskide, valmistamiseks mõeldud.

Paljud sõltumatud villijad tegutsevad ka segajatena (blenders), kes valmistavad ka seguviskisid (blended whisky) ja segulinnaseviskisid (blended malt) (nt Compass Box). Samuti on paljud sõltumatud villijad ostnud endale viskivabriku. Näiteks Benromach kuulub Gordon & MacPhail’le, Edradour kuulub Signatory’le, Glengoyne ja Tamdhu kuuluvad Ian MacLeod’le. Kuid samas kuuluvad mõned sõltumatud villijad viskivabrikute omanikele; nt Cadenhead’s omanikuks on J. & A. Mitchell (Springbank’ ja Glengyle viskivabrikute omanik).

Sõltumatute villijate ühelinnaseviskid on enamasti limiteeritud koguses ning väljaspool Briti saari suhteliselt piiratult kättesaadavad. Seda esiteks põhjusel, et enamus Šoti ühelinnaseviskide villijatest asub Briti saartel (kuigi ka mujal Euroopas on mitmeid tuntud sõltumatuid villijaid, nt Samaroli, The Ultimate (van Wees), The Whisky Agency, Whisky Doris). Teiseks põhjuseks villitud pudelite väikesed partiid, mis teevad nende sisseostmise ja jaemüügis laiemalt kättesaadavaks tegemise paljudes riikides kalliks ja seega mitteotstarbekaks.

Paljud viskiarmastajad otsivad haruldasi ühelinnaseviskisid, mis pärit kas oma tegevuse juba lõpetanud viskivabrikutest või siis viskivabrikutest, mille omanikud ametlikke tooteid ei villi või teevad seda väga harva ja seda piiratud koguses. Sõltumatud villijad aitavad täita seda tühimikku ning võimaldavad tutvuda Šoti ühelinnaseviskide suure ja mitmekülgse maailmaga. Võib öelda, et sõltumatute villijate ühelinnaseviski pudelid (independent bottlings) on originaalse viskivabriku iseloomuga, kuid samas täiesti unikaalsed. Sõltumatud villijad võivad turule tuua viskid vanuses, mis lahknevad oluliselt ametlikest pudelitest (official bottling või proprietary bottling) või need võivad olla küpsenud viskivabrikule tavapäraselt mitte omastes vaatides.

Mõned viskivabrikud meelsasti oma viskisid sõltumatutele villijatele ei jaga või ei luba vähemalt seda villida viskivabriku nime all. Seda põhjusel, et säilitada kontroll viski kvaliteedi üle ka nendes pudelites, mis on villitud viskivabrikust sõltumatult. Näiteks Glenfiddich ja Balvenie ühelinnaseviskisid praktiliselt ei ole võimalik leida väljaspool ametlikke pudeleid. Ja hoidmaks ära võimalikke viskimargile kahju tekitavaid juhuseid, siis lisatakse alati vaatidena müüdavatesse Glenfiddich ühelinnaseviskidesse väike osa Balvenie’d ja vastupidi. See teeb võimatuks villida nende viskivabrikute toodangut ühelinnaseviski nime all.

Sõltumatute villijate poolt villitud ühelinnaseviskid võivad olla või mitte olla märgistatud viskivabriku nimega, kust ühelinnaseviski pärit on. Kui viskivabriku nimi on sildil kirjas, siis on see reeglina väiksemas kirjas kui sõltumatu villija enda nimi. Kindlasti aga ei kasutata pudeli sildil viskivabriku logosid, kirjatüüpi ja kujutisi. Mõningad viskivabrikud on ka keelanud kas kõigil või siis teatud sõltumatutel villijatel pudeli sildil kasutada viskivabriku nime. Sellisel puhul on nende pudelite sildil kirjas kas viskivabriku regioon (nt Islay) või toote nimi (nt Stronachie või Finlaggan) või asendab viskivabriku nime hoopis number (nt SMWS pudelid). Põhjuseks see, et kui vaat on viskivabrikust väljunud, kaob viskivabrikul kontroll selle edasise saatuse üle. Kui näiteks inimene ostab sõltumatu villija pudeli ühelinnaseviskit, mis on toodetud X viskivabrikus ja sildil on see märgitud, siis ebameeldiva kogemuse põhjal võib ta hoiduda edaspidi ostmast ka selle viskivabriku X ametlikke pudeleid.

Üheks suurimaks erinevuseks ametlike pudelite ja sõltumatute pudelite vahel on see, et sõltumatud pudelid on sageli pärit vaid ühest vaadist (või limiteeritud hulgast vaatidest, nt kahest või kolmest). See kehtib vähemalt tuntumate ja suuremate villijate puhul, kes on kohusetundlikumad (tegutsevad pikema perspektiiviga) ja suutlikumad (omavad suuremat hulka vaate). Võrdlusena valivad ametlikke pudeleid villivad viskivabrikud oma põhitoodete järjepidevuse tagamiseks just need vaadid, mis seda ka tagavad. Seega ametlikud ühelinnaseviski pudelid on reeglina ühe viskivabriku erinevate vaatide segud, kus eesmärgiks on pakkuda müügiks standardiseeritud tooteid. Vaatide valiku aluseks on seega sarnane maitse. Kui mõne vaadi maitse on märkimisväärselt erinev, siis villitakse see kas viskivabriku enda poolt üksikvaadi (single cask) ühelinnaseviskina või eritootena, või siis leitakse, et sellisena ei sobitu see viskivabriku profiiliga ning ei saa kasutada „ametliku“ pudelina. Viimasel juhul võidakse vaat müüa vahendajatele või otse sõltumatule villijale, kes kasutab seda siis kas seguviskides või villib selle oma sildi all üksikvaadi ühelinnaseviskina. Sõltumatute villijate poolt turule toodud pudelid pakuvad seega sageli huvitava sissevaate viskivabriku iseloomu. Näiteks võib nende poolt villitud pudelite seast leida üksnes eks-burboon vaadis küpsenud ühelinnaseviski viskivabrikust, mille ametlike pudelite seast sellist üldjuhul ei leia või on see väga haruldane.

Üldiselt ei tähenda see, kas ühelinnaseviski on villitud sõltumatu villija poolt või mitte, seda, kas pudelis olev on kvaliteetne või mittekvaliteetne. Sõltumatult villitud viskid võivad olla nii odavad „alumise riiuli“ tooted kui väga kvaliteetsed esmaklassilised ja ka hinna poolest kallid viskid. Selge on aga see, et sõltumatud villijad pakuvad tooteid, mis üldjuhul erinevad üpriski palju ametlikest toodetest. Neile on omased ka järgnevad tunnused: enamasti on sõltumatult villitud viskid kangemad (sageli ka tünnikangusega), külmfiltreerimata ja naturaalse värvusega (pole lisatud karamelli E150a).

Eelnevat arvestades või tõdeda, et sõltumatute villijate poolt pakutavate toodete seast võib leida ühelinnaseviskisid, mis on sellistena huvitavad ja avastamist väärivad. Need võivad olla ka pärit viskivabrikutest, mis ise ametlikke ühelinnaseviskisid reeglina ei villi. Seega on need tihti huvitavad ja avastamist väärivad. Kuid sellised tooted võivad pakkuda rohkem või vähem meeldivaid maitseelamusi. Millega tuleb seejuures kindlasti arvestada, on see, et mida rohkem teada konkreetse viskivabriku kohta, seda kindlamalt ollakse võimelised määratlema, kas sõltumatu villija poolt toodetud ühelinnaseviski on ostmist väärt või mitte. Paremaid valikuid aitab langetada see, kui teada konkreetse viskivabriku viski tootmise protsessist, vaatide valikust jms. Lisaks võib ka öelda, et teatud sõltumatud villijad omavad teatud viskivabrikutega pikemaajalisemaid ja paremaid koostöösidemeid. Seega on tõenäoline, et selles viskivabrikus toodetud ühelinnaseviskid on sõltumatu villija poolt villituna kvaliteetsemad, kui need tooted, mille sisu tuleb vahendaja kaudu ostetud vaatidest. Viimaste puhul on oht saada ebameeldiva üllatuse osaliseks.

Kuna ühelinnaseviskide nõudlus on turul suur, siis on juba alates 2005. aastast viskivabrikud piiranud turule minevate heade vaatide müüki. Endiselt toimub vaatide müük seguviskide valmistamiseks, kuid sel otstarbel küpsema pandud destillaat on paigutatud teadlikult vaatidesse, mis on juba noorendatud või on need kolmanda või neljanda täitekorra omad. Sellistes vaatides küpsenud viski ei kõlba kindlasti ühevaadi linnaseviskina ega isegi ühelinnaseviskina villimiseks. Kahjuks aga selliseid vaate segajatelt üle jääb ning sõltumatute villijate kätte satub, kes need siis ühelinnaseviskina turule toovad. Seega kaasneb sõltumatute villijate tooteid ostes alati oht sattuda selliste „väsinud“ vaatides küpsenud mittekvaliteetse viski peale. Ebameeldiva kogemuse vältimiseks on vajalik tugev eeltöö – guugeldada, otsida seda konkreetset partiid maitsnute kommentaare, tutvuda pudeli villinud kompanii varasemate toodetega ning võimalusel kindlasti enne täispudeli ostmist seda proovida. Üks võimalus vähendada riske on järgmine: vaadake milliseid hinnanguid on saanud konkreetse sõltumatu villija konkreetse viskivabriku varasemad pudelid. Kui need on positiivsed, siis on suurem tõenäosus saada ka järgneva pudeli puhul kvaliteetne toode.

Sõltumatuid villijaid on küllaltki palju ja nende poolt toodetud pudelite valik tohutu ja väga varieeruv. All on toodud (lisaks eelnevalt juba tekstis mainitutele) tähestiku järjekorras valikuline nimekiri tuntumatest sõltumatutest villijatest:

• Adelphi
• A.D. Rattray
• Berry Brothers & Rudd
• Blackadder
• Cadenhead’s
• Càrn Mòr (The Scottish Liqueur Centre)
• Douglas Laing
• Duncan Taylor
• Gordon & MacPhail
• Hunter Laing
• Ian MacLeod
• Mackillop’s Choice
• Master of Malt
• Scotch Malt Whisky Society (SMWS)
• Signatory Vintage
• Speciality Drinks (The Whisky Exchange)
• Wemyss Malts