Teiseks festivali päevaks
oli eelnevalt reserveeritud koht Highland Park ja Laphroaig paarismaitsmisele,
mis lubas oodata suurepäraseid maitseid. Eraldi saalist sai maitsmiseks
valitud pigem mõned uued ja vähemuued NAS viskid.
Laupäev 07.02 maitstud
viskid enne maitsmistuba:
- Nikka Coffey Malt (sammasdestillaatoris (Coffey still) destilleeritud single malt viski, Miyagikyo), 45% (vürtsine, ingver, värskelt niidetud rohi, suhteliselt terav, nooremapoolne ja üpris lihtne)
- Dalmore „1263 King Alexander III“, 40% (NAS viski, millesse segatud eri vanuses eri vaatides – oloroso, madeira, burboon, port, marsala, cabernet sauvignon - küpsenud viskid; värv küll vabustav punase varjundiga mahagon, aroom tsitrus, kreemine marjasus, maitse marjasele vaniljele vaatamata siiski lahjavõitu, kindlasti võidaks see nt 46% kangusest)
- Pittyvaich 12 yo, Flora & Fauna, 43% (see viski sai Flora & Fauna sarjast valitud teadlikult – esiteks seetõttu, et Pittyvaich viskivabrik lõpetas tootmise juba aastal 1993 ning on nüüdseks sisuliselt lammutatud, teiseks J Murray poolt sellele viskile antud väga madal hinnang; mis see siis endast kujutas: kerge vanilje, pisut õuna ja pirni, maitse kuiv ja vähe nüansse; meenutab pigem lihtsat seguviskit ehk tõesti mitte hea linnaseviski)
- Fettercairn „Fior“, 42% (aroom mahe ja pigem kuiv serri, veidi suitsuseid röstitud pähkleid, maitses kohv piimaga, uuesti kuiv šerri, lõpp lühike ja kaob kiiresti; üldiselt päris meeldiv)
- Mortlach „Rare Old“, 43,4% (delikaatne šerrisus, ümar, kuivatatud aprikoos, siis vürtsid, kaneel, lõpp pehme, kuid lühike)
Ning seejärel täismahus kahetunnine maitsmistuba, mil nimeks Battle of
the Isles ning läbiviijateks Highland Park poolt Martin Markvardsen ja
Laphroaig poolt Vicky Stevens. Mõlemad andsid maitstavate viskide ja nende
valmimise kohta põhjaliku taustateabe. Informatsiooni saatsid vastastikused naljad ja
värvikad lood destilleerimisvabrikutest. Kel kunagi tekib võimalus neid kuulata,
siis tasub seda kindlasti teha. See maitsmistuba oli ka festivali kõige nõutum,
kus mõlemal päeval oli osalejaid 60 inimese ümber. Viskide tutvustus ja
maitsmine toimusid vaheldumisi. Allpool on esitatud kumbki viski siiski eraldi
loeteluna, kuid number viski ees tähistab selle kohta maitsmisjärjekorras.
1. Highland
Park „Dark Origins“, 46,8% (NAS viski, kuid selles noorim 11 ja vanim 18
aastane, 80% first-fill eks-šerri vaadid; õrn suitsune šerrisus, rosin, maitse
algus pehme šerri, siis teravam vürtsisus ja iirise kreemisus, lõpp suhteliselt
pikk, kuiv ja vähene mõru sokolaad)
3. Highland
Park 21 yo, 47,5% (Ameerika tammevaat, mis viimistletud šerriga; aroom magus
šerri, lõkkesuitsune ahjuõun, maitse kreemine marjasus, õun, vanilje, lõpp pikk
koos mahedalt magusa puuviljasusega)
5. Highland
Park 25 yo, 45,7% (koostises 50% first-fill Euroopa vaadi šerri; aroom mahe,
vähem intensiivne kui HP 21, ABVd pole üldse tunda, õrn šerri, mesine, magus
õun, maitse šerri, kuivatatud õun, banaan, lõpp kerge ja keskmiselt pikk)
7. Highland
Park „Freya“ 15 yo (Valhalla Collection #3), 51,2% (100% eks-burboon vaadid;
aroomis tsitrus, vanilje, suhteliselt terav, maitses vaniljene puidu teravus,
soolane ingver)
2. Laphroaig
„Quarter Cask“, 48% (quarter cask on tavavaadist (200-250 l) poole väiksem 125
l; aroom kohene turbasus, mis tüüpiline Laphroaig’ noorematele viskidele, valge
pipar, magus iiris, maitses mahe suitsusus ja soolane magusus, lõpp pikk magus
turvas)
4. Laphroaig
18 yo, 48% (Ameerika tammevaadid; aroom pehme, suitsune turvas pigem taustal,
kuid ei domineeri, maitse tsitrus, kuivatatud puuvili, magus turbasus, lõpp
pikk ning veidi suitsune; hästi tasakaalus kompleksne viski)
6. Laphroaig
25 yo (villitud 2013), 45,1% (koostis Euroopa eks-oloroso + Ameerika
eks-burboon; aroom värske, suitsune, vanilje, õrn delikaatne turbasus, maitse
vaniljekastmes õun, kreemine, delikaatne, lõpp pikk vaniljene kreemisus)
8. Laphroaig
„Cairdeas“, 2014 Edition, 51,4% („Cairdeas“ on tootmises alates aastast 2008
ning seda toodetakse piiratud koguses igal aastal erilaadsena; küpsenud 8 aastat
eks-burboon vaadis ning järelküpsenud 12-15 kuud eks-Amontillado hogsheads
vaadis; suitsune veinisus, puuviljad, maitse kerge, suitsu kohal grillitud õun,
soolane, mis ka lõpus)
Päeva lõpetuseks sai maitstud
veel mõned uued viskid:
- Longrow 18 yo, 46% (Springbank’ destilleerimisvabriku kahekordselt destileeritud turbasem viski; suitsune, kuid mitte Islay laadne turbasuitsusus, samuti mitte meditsiiniline, pigem kuiv suitsusus, mis sarnane heina põlemisele, veidi tsitrust, kuid muidu kuiv heinasus nii aroomis kui maitses, justkui oleks pea ees heinaküüni visatud, maitses ka kuiv küpsis – digestiv; lõpp pikk, kuiv ja veidi soolane; huvitav ja omapärane viski ning kindlasti peab seda uuesti proovima)
- Bunnahabhain „Ceòbanach“, 46,3% (Bunnahabhain’ uus NAS viski, millega püütakse taaselustada 20. sajandi algupoole maitset; kerge suitsune turbasus, koos õrna puuviljasusega, vanilje, noore viski teravus; ei midagi meeldejäävat, kuid hea kerge suitsune Bunna)
- Glenglassaugh „Evolution“, 50% (Ameerika tammevaatides küpsenud noor viski, u 5-6 yo; aroom terav, alkoholine, värske rohi, õun, vanilje ja ingver; maitse samuti terav, barbariss, pirn; lõpp lühike ja veidi kirbe)
Maitsmistoast minu järjestus:
1. Laphroaig 25 yo
2. Highland Park 21 yo
3. Highland Park 25 yo
4.
Laphroaig 18
5. Laphroaig „Cairdeas“
6. Highland Park „Dark Origins“
7.
Laphroaig „Quarter Cask“
8. Highland Park „Freya“
Päeva esikolmik:
1. Laphroaig 25 yo
2. Highland Park 21 yo
3. Highland Park 25 yo
Tuleb jääda ootama - UISGE 2016!
