Benromach villis esimese Peat Smoke seeria viski, mis oli terve aja küpsenud šerri vaatides, juba 2018. aastal. Siis oli selle viski jaoks kasutatud 34 ppm tugevusel turvastatud linnaseid ning villitud oli see vaadikangusel (59,9%). See sai endale ka kohe soetatud (Benromach ju üks mu lemmikuid) ning on siiani veel avamata. Teine Peat Smoke Sherry Cask Matured villiti 2021 ja kolmas, sedakorda Sherry Cask Finished, 2023 aastal. Esmalt võtangi nüüd maitsmisele viimase ja seejärel 2021. aastal villitu. Siinmaitstav tuleb näidis- ja järgmine tervikpudelist.
Siinse kaheksa aastase Benromachi valmistamiseks on kasutatud 57 ppm tugevusel turvastatud linnaseid, destilleeritud on see 2014, põhiaja küpsenud eks-burboon vaatides ning seejärel järelviimistletud (vaid!) esimese täitekorra eks-šerri vaatides (hogsheads). Villiti see viski 2023. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.
Benromach 2014/2023 Contrasts: Peat Smoke, Sherry Cask Finished, 46,0% nc, ncf
Aroom: tugev turbasuitsusus koos kergelt metallise noodiga. Siis ürdid, till, köömen. Kevadine heinaküün, kus enam päris värske heina lõhna pole. Veidi puuviljast kääritust, mis möödub kiiresti. Veidi ka kompotikirsi vedelikku. Klaasis seistes tuleb ka õrn sõnnikulisus, mis minu jaoks linnaseviskides alati oodatud. Taustal ka selgemalt magus vanill. Paari tilga veega lahjendades magusam.
Maitse: pigem kerge ja veidi isegi sellise vesise äärisega. Suutundelt siiski piisavalt kreemine ja üsna tugevalt turbasuitsune. Tammine vanill, kerge vürtsikus koos mõnigase tsitrusega. Šerrivaadile osundust üsna vähe ehk pigem on maitsed tammised kui šerrivaadised. Paari tilga veega lahjendades tuleb kerge soolakus ja ehk isegi veidi mineraalsust.
Lõpp: keskmine kui pikk. Tugev turbasuitsusus, kerge vürtsikus ja uue nüansina kerge mentool.
Hinnang: B
Pigem selline kergemapoolsem Benromach. Aroom väga meeldiv, kuid maitsed jäid veidi nõrgaks. Tervikuna seega C+ ja B vahel laveeriv. Etteruttavalt öeldes on järgmine, täisaja šerri vaatides küpsenud Peat Smoke, hoopis jõulisem ja selgelt šerrivaadi mõjuline.
Selle nädala reedel olin kutsutud Põltsamaale ning täpsemalt Põltsamaa Viskiklubisse (asutatud 1997). Põltsamaa viskiklubi on omataoliste hulgas Eestis üks vanimaid Uisge Beatha Viskiklubi (UBC, asutatud 1989/2000) ja Šoti Klubi (asutatud 1993) kõrval. Kohtumine võõrustajaga ja teiste Põltsamaa viskiklubi liikmetega kujunes väga meeldivaks ja õdusaks õhtuseks koosviibimiseks.
Maitsta sai mitmeid päris viskisid (s.h osaliselt teadmata taustaga Ardbeg, 3-aastane Arbikie Highland Rye ja 25-aastane Dragon Horse nimeline Šoti seguviski) ning nime järgi Eesti viskisid. Kui Atla Fine Single Malt puhul oli hoomata isegi viskile omaseid jooni (millegipärast on otsustatud pudelil kasutada „whiskey” sõna ja seda veel ülisuurelt pudeli keskel – et oleks ikka teada millega tegu?), siis Peninuki ja Nuustaku n.ö viskid ei kannata kriitikat. Peab siiski märkima, et kõiki sai proovitud vaid umbes 1,5 cl koguses. Kui Atla viskist olin nime poolest midagi kuulnud, siis kahe ülejäänu osas oli isegi nende olemasolu mulle enne reedet täiesti teadmata.