Ja jälle aasta lõppemas ning saabunud aeg viimaseks postituseks. Aasta algas ootuses, et viirus taanduks ja pandeemiast tingitud piirangud lõpeksid. Päris nii kahjuks ei läinud. Ära jäi nii Helsingis UISGE festival, Tallinna viskifestival ja muidugi ei õnnestunud ka sel aastal Šotimaale minek. Ehk on lõpuks lootus see reis ette võtta algaval aastal. Nädal Springbank viskivabrikus juba juuniks broneeritud ja lennupiletidki ostetud. Jääb vaid oodata, et rangeid piiranguid ja sulgemisi taaskord ei kehtestata. Maitstud sai sel lõppeval aastal aga ohtralt häid viskisid. Ja sel aastal oli kvaliteet kõrge, mille seast 12ne valimine nii kerge ei olnudki.
Kuid nagu tavaks, on allpool toodud kaksteist linnaseviskit, mis sel aastal siis lõpuks väljavalituks osutusid, olgu need siis täis-, mini- või näidispudelist maitstud. Kaksteist parimat maitstud linnaseviskit 2021. aastal alfabeetilises järjestuses:
- Arran 18 yo Single Malts of Scotland 1996/2015, 50,5%
- Balblair 1975/2012, 2nd Release, 46,0%
- Benromach 2009/2019 Cask Strength Batch 1, 58,8%
- Bruichladdich 12 yo, Bere Barley 2009/2021, 59,8%
- GlenDronach 15 yo Revival (2015), 46,0%
- Kilchoman 5 yo 100% Islay, PX Hogshead # 317 (2015/2020), 58,7%
- Kilchoman 9 yo, Oloroso Sherry Hogshead # 35 (2011/2020), 56,5%
- Kilchoman Loch Gorm 2015, 3rd edition, 46,0%
- Lagavulin 12 yo, Special Release 2005 (Batch 5), 57,7%
- Macallan 10 yo Cask Strength, 56,7%
- Octomore 11.3, Octomore Farm Barley (5 yo, 2014/2020), 194 ppm, 61,7%
- Springbank 12 yo Cask Strength, Batch 15 (17/325), 56,5%
Mis puudutab aasta esimeses postituses endale antud lubadust, et soetan juurde mitte rohkem kui kuus täismõõdus linnaseviski pudelit, siis nagu enamasti selliste lubadustega ikka juhtub, ei suutnud ma seda loomulikult pidada. Kuue lubatud pudeli asemel soetasin hoopis 29, millest kaheksa Caol Ila, neli Benromach, kaks Port Charlotte, Glen Scotia ja Talisker viskit. Lisaks veel ühte ja teist ning kolm täiesti uute viskivabrikute linnaseviskit: Isle of Raasay, Torabhaig ja Nc’Ńean. Kõik need üsna mõistlike hindadega. Vaadates sügise hinnarallit linnaseviskide puhul, siis mõnede eranditega on juba ka kümneaastaste Šoti ühelinnaseviskide hinnad liikunud üle viiekümne. Seda mitte vaid tuntumate ja otsitumate viskide puhul, mida on juba väga raske üldse leida (nt Springbank), vaid ka vähemtuntumate osas. Ja turule tuuakse suure nõudluse tingimustes üha uusi viskisid. Seda nii viskivabrikute endi kui ka sõltumatute villijate poolt. Ilmselgelt ei saa olla ega olegi kõik neist head ja kvaliteetsed. Samuti ei ole neist enamikku endale lubada niikuinii loomulikult võimalik. Seega ilma eelneva maitsmiseta ei tihka uusi viskisid enam ostma tõtata. Kui üldse ostan, siis ilmselt vaid väga piiratud viskivabrikute viskisid ja võimaluse korral ülejäänute seast püüan mingi osa ehk näidispudelitena maitsmiseks leida. Aga eks aeg näitab ning enam uueks aastaks numbrilisi lubadusi ei anna. Kaks aastat pole see heaga lõppenud. Tuleks vaid algav aasta vähem pilvine, kui on pildil taevas Balblair viskivabriku kohal.
