BUNNAHABHAIN Stiùireadair

Siinne Bunnahabhain vanuse märketa (NAS) linnaseviski kannab jällegi gaeli keelset nime, sedapuhku on selleks Stiùireadair, mis tõlkes tähendab tüürimeest. Arvestades Bunnahabhain pudeli sildil olevat elementi, on valitud nimi igati mõistetav ja arusaadav. Stiùireadair on turule toodud sel aastal ning vähemalt osaliselt on see mõeldud asendama 12-aastast. Asendama selles mõttes, et vähendada turul survet viimasele, kuna nii nagu paljude teistegi Šoti viskivabrikute puhul, on ka Bunnahabhainis mõningaid probleeme eakamate vaatide vähenemisega. See teeb aga raskeks seniste vanuse märkega viskide piisavas koguses villimise ja turul hoidmisega. Näiteks üheks viimatiseks viskivabrikuks, mis teatas oma kahe eakama viski villimise lõpetamisest, oli Pulteney, kes lõpetas sel aastal 21-aastase ning järgmise aasta alguses lõpetatakse ka 17-aastase villimine.

Siinne Bunnahabhain Stiùireadair on valmistatud turvastamata linnastest ning kokku on selle jaoks segatud erinevas vanuses ja erinevat laadi šerrivaatides küpsenud viskid. Ilmselt on raskuspunkt pigem noorematel viskidel ning taastäidetud vaatidel. Viski on villitud 2017. aastal ning hind jäi 30-40€ vahele.

Bunnahabhain Stiùireadair, 46,3% nc, ncf

Aroom: selgelt on esil šerrisus, kuid seda koos alkohoolse näpistusega. Pakendamiskarbi papp, kuivatatud aprikoosid ja karamelli magusus. Üsna lihtsakoeline ja üheülbane ning tajutavalt noorepoolne. Oluline muutus leidis aset siis, kui umbes kahenädalase maitsmise järel sai jõutud pudelis umbes poole peale. Nüüd on hoopis enam toimumas. Enam on karamelli ja vähem otsest šerrisust, papine aroom on kadunud, esiplaanil enam magusust ja seda just kuivatatud puuviljade ja mõningase kookose lisandumise toel, tajutav nüüd ka pähklitega piimašokolaad, kaneel koos muude kergete vürtsidega.

Maitse: üsna šerrine algus, suutundelt kergelt kreemine, magus karamell. Siis tuleb üsna kiirelt üsna tugev vürtsikus ja isegi piprasust, millega koos lisandub mõrusus ja kirbus. Kirbus just selline greibi laadne. Vesi ei tee head; kui lisada, siis vaid paar tilka, mis muudab suuntunde küll veidi kreemisemaks, kuid samas tuleb kirbust isegi enam esile. Maitses toimub selline magusa ja vürtsika mõrususe võitlus, kus viimane kipub peale jääma. Nii nagu aroomigi puhul, on siinse viski puhul vaja kannatust ning vältida lõpphinnangu andmist pudeli kaela osa maitsmise järgselt.

Lõpp: keskmise pikkusega. Õrnalt kreemine šerrisus, pigem kuiv, veidi pähkleid. Säilib juba varem esile tulnud vürtsikas mõrusus ja kirbus.

Hinnang: C/C+

Lõppkokkuvõttes üsna hea viski, kuigi ei küüni komplekssuselt ja sügavuselt 12-aastase Bunnahabhaini lähedale. Aroom ja maitse ei ole kuigi hästi tasakaalus, minu jaoks oli maitse ka ehk liiga kirbuse poole kaldu. Kui oleks andnud hinnangu ¼ pudeli maitsmise järgselt, oleks selleks olnud „C“, kuid kui lasta viskil klaasi valatult seista või mis veelgi parem – oodata kannatlikult ära viski vähenemine pudelis poole või viimase ¼ peale, siis tuleb Bunnahabhainile omane kvaliteet tasapisi esile. Seega on siinne lõpphinnang antud pudeli teise poole põhjal. Võrreldes varem maitstud Mòine viskiga, jääb siinmaitstav paari pügala võrra kehvemaks.

Tegelikult sai pudeli esimene pool kasutatud suuresti ära hoopis Hot Toddy tegemisel, kuhu see sobis ideaalselt; seejuures kasutasin kuuma vee asemel rooibos tee põhja. Saabunud külmemate ilmade puhul oli see ideaalne väljast tuppa saabumise jook.