Esimesel päeval sai osaletud ka Macallan maitsmistoas,
millele oli antud „Explore the Cask Types“ nimetus. Läbiviijaks oli Sietse
Offringa nimeline noormees, kes sai ülesandega enam-vähem hakkama, kuid üllatav
oli see, kui paljudele küsimustele viskide täpsema koostise ja vanuse osas ta
vastamisest kõrvale põikles. Põhjenduseks tõi ta „firma saladuse“ ja seadused,
mis keelavad sellise informatsiooni avalikustamist. Mida kuradit? Täiesti
arusaamatu positsioon. Jah, pudeli etiketil ja pakendil olevale
informatsioonile kehtivad üsna ranged reeglid, kuid siin oli tegemist
maitsmistoaga, kus peaks olema ka enam avatust. Sel ajal, kuid paljud
viskivalmistajad liiguvad suurema läbipaistvuse suunas, siis Macallan näib
olevat täiesti kapseldunud. Tundub, et Macallan on üha enam ja enam
„tavalistest“ viski armastajatest võõrandunud „bränd“. Aga nüüd viskide endi
juurde. Kokku oli „vaaditüüpide avastamiseks“ esitatud kuus viskit.
Macallan 12 yo „Sherry Oak“, 40% nc
Esimesena jäi silma üllatavalt hele värvus, kui võrrelda
seda eelkõige oma pudeliga, mis oli villitud 2012. aastal. Ja ka aroom ja
maitse olid selgelt erinevad. Kas on selles viskis hakatud enam kasutama teise
täitekorra ning enam Ameerika tammest valmistatud vaate? Küsides selle kohta,
ei saanud ma muidugi mingit vastust – vaid üksnes kinnituse, et selle viski
valmistamises pole muutunud midagi. Kahtlen selles. Aroomis on tunda šerrit,
kuid see on üsna kerge ja vaoshoitud. Puuviljadest hoomatav kuivatatud aprikoos
(mitte mustad ploomid!), hele rosin, iiris ja vanill (Ameerika tamm?). Üsna
jõuetu. Maitse ümar, milles magus karamell, kerged vürtsid ja pähklid.
Jõulisust annab apelsini marmelaad koos šokolaadiga. Järelmaitse pigem lühike,
kuid piimašokolaadiselt meeldivalt magus. Meeldiv, kuid üsna kergeks muutunud
vähese šerri mõjuline viski.
Macallan 12 yo „Fine Oak“, 40% nc
Kuigi ka eelnev ei olnud kuigi jõuline, on siinne siiski
kergem, kuid samas teatud mõttes isegi meeldivam (ei ole vähemalt varasemalt
maitstuga võrreldes pettumust valmistav). Ohtralt vanilli, iirist, kerged
vürtsid, veidi münti ja aniisi. Üsna ümar ja integreeritud. Suutundelt ümar,
kuid veidi puuviljaselt happeline (selline käärinud õun), maitses vanill,
heledad rosinad, piimašokolaad. Aroomiga võrreldes siiski üheülbasem. Lõpp
pigem lühike ja ilmetu. Ei jää justkui midagi maitstust alles.
Macallan 12 yo „Double Cask“, 40% nc
See on siis uus, eelmise aasta sügisel turule toodud vanuse
märkega Macallan, milles on kokku segatud Euroopa ja Ameerika tammest eks-šerri
vaatides küpsenud viskid. Aroom üsna vaoshoitud ja kerge, veidi teravilja,
veidi pähkleid ja veidi puuvilju. Maitse eelneva kahega võrreldes igavam ja
üheplaanilisem; ei toimu mingeid arenguid peale suhteliselt kuivade ürtide.
Lõpp lühike, veidi mõru ja üsna kuiv.
Macallan „Select Oak“ (The 1824 Collection), 40% nc
See viski on suunatud peaasjalikult reisikaubanduse
lettidele ning saadaval näiteks ka Tallinnas (1 liitrine u 65€). Valmistamiseks
on maitsmistoas antud info põhjal kokku segatud viies erinevat tüüpi vaatides (sherry
puncheon, sherry butt, sherry hogshead, refill casks, bourbon barrel) küpsenud
viskid. Eelnevatega võrreldes isegi meeldivaim. Aroomilt ümar ja üsna
puuviljane. Just suurem puuviljasus eristab seda eelnevatest ja muudab selle
värskemaks. Lisaks vanill, kerged vürtsid. Maitse tajutavalt šerrine, vürtsid,
kergelt kreemine, kuid samas ka kuiv (kohvipaks?). Lõpp keskmise pikkusega,
kergelt puuviljane ja tammine. Oma hinda väärt.
Macallan „Rare Cask“ (The 1824 Series), 43% nc
Antud viski valmistamiseks on kokku segatud väga erinevates
vaatides küpsenud viskid, millest vanemad on destilleeritud 1980ndatel. Turule
toodi see 2015. aastal. Aroom algus üsna suletud, kui avaneb, siis algus
marjasena, siis üsna puuviljase jõulisema šerrisusena (võrreldes näiteks
12-aastase Sherry Oak viskiga); lisaks šokolaad, veidi karamelli,
apelsinimarmelaad. Maitses pealmine ümar puuviljasus, veidi hapukas-vürtsikas
marjasus ja tsitrus, šokolaad ja karamell; vanus on maitses enam tunda.
Järelmaitse on siiski pettumus, üsna lühike ja suur osa maitses olnust lahustub
ja kaob üsna kiiresti mingit jälge jätmata. Olgu vaadid Macallani jaoks nii
haruldased kui tahes, siis hinda arvestades ei ole maitsed meeliülendavad.
Siiski on siin eelneva nelja viskiga võrreldes tegemist selgelt jõulisema,
maitseküllasema, tasakaalustatuma ja enam tüüpilise Macallan viskiga.
Macallan „Rare Cask Black“ (The 1824 Series), 48% nc, ncf
Nüüd on juba mitmekesisemat aroomi. Kuiv tammisus, kuiv šerri,
kuivatatud veidi magusad puuviljad ja kerge suitsusus. Üsna kuiv, kuid meeldiv.
Meenutab Highland Park kerget suitsusust (kas küpsetamisel kasutatud endisi HP
vaate?). Maitse samuti kuiv nagu aroom juba oodata lasi. Lisaks tammine
vürtsisus, millele lisandub magus-mõru marjasus, mis jätkub ka pikalt
järelmaitses. See kuiv vürtsikas-magus-mõrusus ei ole just parim osa viskist.
Kui aroom oli väga meeldiv ja kutsuv, siis maitse ja järelmaitse selleni ei
küündi.
