Talv tasapisi kätte jõudmas ning aeg pöörduda šerriste linnaseviskide juurde. Sel kuul tulevad maitsmisele kolm Pulteney’t, kaks Arran’it, Glen Scotia ja Springbank ning uue aasta esimesel kuul Mortlach, Glenrothes ja kolm Macallan’it. Seejärel peaks šerristest viskidest isu täis olema ning veebruaris pöördun Islay turbaste viskide juurde – kaks Kilchoman’i, Port Charlotte ja kolm uut Octomore linnaseviskit. Ehk mahub nendele lisaks veel mõni viski maitsmislauale.
Kõigepealt aga Pulteney linnaseviski, mille viimasest mekkimisest on ikka päris palju aega möödas. See oli koguni viis aastat tagasi, mil sai 31.07.2015 ka blogis Old Pulteney 12-aastast tutvustatud. Nüüd siis aeg see viga (kui see on ikka viga?) parandada kolme järjestikkuse Pulteney viski maitsmisega. Siinmaitstav esimene Pulteney linnaseviski on destilleeritud 27.05.2008, küpsenud ilmselt enamuse aja eks-burboon vaatides ja seejärel peale järelküpsemist eks-šerri vaadis #18, villitud sõltumatu villija Signatory poolt 24.10.2019. kokku 686 pudelit. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.
Pulteney 11 yo Signatory Vintage 2008/2019 (Local Dealer Selection), 56,5% nc, ncf
Aroom: tammine kuiv teravus, kuiv šerrisus ning muud esimese hooga ei olegi tunda. Üsna suletud ja terav. Klaasis seista lastes tuleb vanill, veidi nahka, lihasust (toores liha), kuivatatud aprikoosid ning ebamäärane magusus neid ümbritsemas. Veega lahjendades tuleb ürdisust, kuid jääb siiski üsna suletuks.
Maitse: teravust üsna palju, kuid struktuurilt pigem õhuke. Pigem kuiv, mille külge justkui kleebitud veinine magusus. Suurt midagi ei toimu ka maitsete osas; pigem maitsevaene ja lihtne. Veega lahjendamisel tuleb šerrisus veidi enam esile ning see on sellise hapukas-magusa teravusena tunda. Sellele lisanduvad mõrkjad tsitrused.
Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Mõrkjas tsitrus, kerge magususega äärtes.
Hinnang: C
Üsna keskpärane linnaseviski. Maitsete poolest võiks see viski olla valmistatud mistahes Šoti linnaseviskivabrikus. Siit Pulteney iseloomu leida ei õnnestunud, kui ehk see lihasus ja kuivus välja arvata. Lisaks on järelviimistlemine siin justkui hooletult kasutatud kattevari, mis ei suuda varjata üsna nigelat sisu. Kuigi on tegemist üsna terava viskiga, oli see siiski parem lahjendamatult. Vesi lagundab selle vähesegi, mis meeldivat oli.