Teine sel kuul
sõltumatult villijalt Malts of Scotland pärit linnaseviski on Glen Elgin, mis
on ka samas üldse esimene Glen Elgin viskivabrikust pärit linnaseviski, mida
maitsen. Glen Elgin viskivabrik on rajatud 1898. aastal ning tootmist alustati
1900. aastal. Järgnevad kolm aastakümmet tõid kaasa viskivabriku liikumise
ühelt omanikult teisele, tuues kaasa ka mitmeid tootmise seisakuid. Praeguseks
omanikuks on viskivabrikul suurkorporatsioon Diageo ning Glen Elgin ei kuulu
linnaseviskina nende omanduses olevate viskide sekka, mis saaks just samasugust
tähelepanu kui näiteks Talisker, Cardhu, Caol Ila või Lagavulin. Siiski on Glen
Elgin ühelinnaseviskina hea reputatsiooniga ning esindab hästi Speyside
piirkonnale iseloomulikke maitseomadusi. Ametliku ühelinnaseviskina villitakse
Glen Elginit regulaarselt üksnes 12-aastase versioonina. Enamus toodangust
läheb seguviskide valmistamiseks, millest olulisemaks seguviskiks on White
Horse.
Viskivabriku
praeguseks tootmisvõimsuseks on aastas 2,7 miljonit liitrit, kuid tegelik
tootmismaht jääb veidi üle 1,5 miljoni liitri. Viskivabrikus on kolm paari väiksemamõõdulisi
destillaatoreid ning ühena vähestest Šotimaa viskivabrikutest on siin kasutusel
endiselt traditsioonilisemad siugtoruga puidust kondenseerumisvannid (worm
tubs).
Siinmaitstav Glen
Elgin on destilleeritud 2004. aastal ning peale 11-12 aastast küpsemist
villitud ühest teadmata aja järelviimistletud vaadist (endine Marsala veini
vaat) vaadikangusel 2016. aastal. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.
Glen Elgin
2004/2016 Malts of Scotland, Cask MoS 16033, Marsala Wine Cask Finish, 54,6%
nc, ncf
Aroom: esmalt kuiv
ja veidi selline tuhaselt ürdine. Pigem vähearomaatne, kuid täidlust jagub. Klaasis
seistes ilmub magusamat veinisust, veidi meenutab ka rukkiviskile omaseid
aroome, köömen, muskaat, tsitrusekoored. Vee lisamine toob enam magusust ja
puuviljasust ning ka teraviljasust võiküpsiste kujul.
Maitse: kattub suuresti
aroomiga. Ürdid, köömned, kergemat sorti rukkiviski laadne, õrnalt marjast
magus-hapukat veinisust. Õnneks veinisus ei tõuse pealmiseks. Puuviljasusega ümbritsetud
linnaseline keskosa, mis teeb viski suutundelt üsna paksuks, kreemiseks ja
magusaks. Vähese vee lisamisel muutub ümaramaks.
Lõpp: keskmiselt
pikk. Kuiva tammisust, millele lisandub selle üle domineerivamana magus-hapukas
veinisus. Vee lisamise järgselt ümaram ja kreemisem.
Hinnang: B