Campbeltown reis 3: Springbank Whisky School

Kolmandas postituses tutvustan destilleerimisprotsessi. See toimub seadmetes, mis on igas viskivabrikus ilmselt kõige enam silma torkavamad. Kõigepealt üldine ja lühike destilleerimisprotsessi kirjeldus ning seejärel juba konkreetsemalt Springbanki destilleerimisprotsessist.

Destilleerimine eraldab uhetises sisalduva alkoholi veest ja kontsentreerib selle. See toimub kuumuse ja kondenseerimise toimel. Alkoholil on madalam keemispunkt kui veel, seega tõuseb see kuumutamisel auruna, mis muudetakse lihtsa kondensaatori kaudu tagasi vedelikuks. Anumad, milles see protsess toimub, on destillaatorid, suured vasest keedunõud (pot still; destillatsioonipada, destilleerimiskatel), millel on kitsenev ülaosa ehk nn luigekael (swan-neck), mis lõpeb konksja tipu järel sirge lyne-toruga, mis suundub kondensaatorisse. Lyne-toru ("lyne arm" või "lyne pipe") on konkstoru ja kondensaatorit ühendav sirge toru, mis asetseb destillaatori suhtes horisontaalselt (45º) või veidi ülespoole või allapoole kalde all.

Kui lyne-toru on allapoole kaldu, kondenseeruvad raskemad maitsekomponendid koos etanooliga konkstoru tipus ning tilguvad kondenseerimistorusse, muutes destillaadi maitsekamaks ning vähem estreid sisaldavaks. Kui lyne’i toru on horisontaalne või isegi ülespoole kaldu (või on selle ümber veejahuti (water jacket) või liidetud puhasti (purifier)), valguvad alkoholiaurus olevad raskemad komponendid keedunõusse uuesti destilleerimiseks tagasi (tagasijooks, reflux), enne kui nad lyne-toru kaudu lõpuks kergematena kondensaatorisse kogutakse. Tulemuseks on suurema etanoolisisaldusega kergem ja enam estreid sisaldav destillaat.

Kondensaatorid asuvad sageli vabas õhus väljaspool destilleerimisruumi. Kasutusel on kaht tüüpi kondensaatoreid: 1) traditsiooniline külma vee paagis (nn jahutussärgis) asuv kahaneva diameetriga vasest kondenseerimistoru ehk siugtoru (worm), ning 2) kondensaator (shell and tube), kus kest sisaldab alkoholiaure ja selles olevates torudes voolab külm vesi.

Linnaseviski valmistamine nõuab vähemalt kaht vasest destillaatorit: uhetisedestillaator (wash still) ja etanoolidestillaator (spirit still) ehk madala veini destillaator (low wines still). Mõnedes viskivabrikutes on leitav ka kolmas destillaator kolmandaks destillatsiooniks või mingit sorti destilleerimise kombinatsiooniks. Šoti linnaseviski valmistamiseks kasutatavad destillaatorid omavad kolme põhidisaini: 1) tavaline või sibula kujuline (kõige levinum), 2) keedu-palliga (boil-ball) ja 3) laterna (lantern) kujuline. Destillaatorite disain, mahutavus, kõrgus; lyne-toru kaldenurk, destillatsioonipaja käitlemine (täitmise määr, kuumutamise meetod ja kiirus) varieeruvad ühest viskivabrikust teise ning määravad suuresti ära destillaadi iseloomu ja kvaliteedi.

Šoti linnaseviski destilleerimise protsessis ehk padadestillatsiooni käigus toimub destilleerimine vähemalt kaks korda. Esimeses, enamasti suuremas, pajas ehk uhetisedestillaatoris eraldab kuumus uhetisest alkoholi ning kondenseerumisel tekib vedelik, mida nimetatakse esimese käigu destillaadiks või madalaks veiniks (low wines). Selle kanguseks on umbes 21% ABV ning see suunatakse esimese käigu destillaadi kogurisse (low wines receiver), kust see suunatakse destilleerimise teiseks (või kolmandaks) etapiks läbi esimese käigu destillaadi ja järeljooksu (feints) laadija (low wines and feints charger), kus alkohol tõstetakse tänu laadijas juba olevale eel- ja järeljooksule vähemalt 28% ABV kangusele, kaudu etanooli- ehk madala veini destillaatorisse (spirit still, low wines still).

Destilleerimise teine etapp puhastab ja kontsentreerib piiritust veelgi. Lisaks puhtale etüülalkoholile ja veele sisaldab esimese käigu destillaat suurel hulgal vähempuhtaid alkohole ja õlisid. Sellised ebapuhtad osad destilleeritakse välja teise destilleerimise varases ja hilises etapis. Etanoolidestillaatoris nimetatakse destillatsiooni kõrge alkoholisisaldusega (75–80%) esimest osa eeljooksuks (foreshots, heads), mis sisaldab liiga palju ebastabiilseid, ebameeldiva maitsega ning ohtlikke ühendeid ning viimast osa järeljooksuks (feints, tails). Eeljooks suunatakse koos järeljooksuga uhetisedestillaatorisse (wash still) kordusdestilleerimisele.

Padadestillatsiooni teises etapis kogutakse destillaadist üksnes puhas keskmine osa ehk destillaadi süda (middle cut, cut, heart), mis on sobiv viski valmistamiseks. Destillaadi keskmine osa suunatakse etanoolidestillaatorist destillaadi kontrollkapi (spirit safe) kaudu destillaadikogurisse (spirit receiver). Teistkordse destillatsiooni läbinud ja eraldi kogutud alkohol on värvuseta ning umbes 60–75% kangusega ning see pumbatakse täitmishoones olevasse paaki ja sealt edasi juba vaatidesse. See, millises vahemikus destillaadi süda kogutakse varieerub viskivabrikutes suuresti ning sõltub sellest, millist iseloomu oma viskile soovitakse. Kergema iseloomu viskide jaoks võidakse koguda üksnes 69-75% vahemikus, samas kui raskemate viskide puhul võib kogumine alata hiljem ja lõppeda alles 60% juures.

Destilleerimine Springbank viskivabrikus

Käärimistõrrest suunatakse uhetis (wash) uhetiselaadijasse (wash charger), mille kaudu see esimeseks destilleerimiseks uhetisedestillaatorisse (wash still) jõuab. Kolme eri viski – Springbank, Longrow, Hazelburn – puhul toimub destilleerimine uhetisedestillaatoris sarnaselt, kuid sellele järgnev on kolme viski puhul väga erinev. 

Viskivabrikus on kokku kolm destillatsioonipada (üks suurem uhetise- ja kaks väiksemat ühesuurust madala veini destillaatorit). Kõik need on sibulakujulised ja kõigi lyne-toru on allapoole kaldega.

Springbank viskivabrikus on üks uhetisedestillaator (maht 16,000 liitrit; täidetakse Springbanki ja Longrow puhul 10,500 liitriga ja Hazelburni puhul 10,250 liitriga). Springbankis kuumutatakse uhetisedestillaatorit sisemiste auruspiraalide ja keetjate ning välise õliküttega põleti abil (üsna haruldane juba Šotimaal). Otsese põleti mõjul tekivad destillaatori vasest põhjas mõned põlenud kääritamata suhkrud. See teatud kogus karamelliseerimist annab destillaadile täiendavaid maitseid. Vältimaks siiski seda, et destillatsioonipaja põhjas ei oleks liiga palju kõrbenud suhkruid, on uhetisedestillaator varustatud mootoriga ringiaetava „kraapijaga“ (rummager), mille toimimist destilleerimisel tuleb kontrollida.

Uhetisedestillaator

Uhetisedestillaator koos välise põletiga

Uhetisedestillaatori sisemus

Esimese destilleerimise märkmed

Esimese käigu destillaat kogutakse puust paaki (Low Wines Receiver). Uhetise destilleerimine jätkub seni, kuni esimese käigi destillaadi kangus langeb 1% ABV (kontrollitakse hüdromeetri ja termomeetriga destillaadi kontrollkapis). Kogutud esimese käigu destillaadi ehk madala veini alkoholi kangus on 15-20%. Destillaatsioonipada tühjendatakse allesjäänud sisust (Pot Ale) pumpamise teel heitvee paaki, mis asub Glengyle viskivabrikus. Seejärel tsükkel korratakse teise poole uhetise kogusega.

Esimese käigu destillaadi koguja

Uhetise laadija (punane) ja madala veini / järeljooksu laadija (sinine)

Springbank viskivabrikus on kaks etanooli ehk madala veini (low wines) destillaatorit (No 1 ja No 2). Need on ühesuurused (12,274 liitrit; täidetakse erinevas mahus, kuid keskmiselt 7,100 liitrit) ning neid kuumutatakse sisemiste auruspiraalidega. Mõlemad madala veini destillaatorid omavad ka järeljahutit.

Madala veini destillaator No 2

Madala veini destillaatori sisu

Springbanki uhetisedestillaator ja No 2 madala veini destillaator on ühendatud shell and tube kondensaatoriga ning No 1 madala veini destillaator traditsioonilisema siugtoruga (worm).

Springbanki kondensaatorid

Shell and tube

Worm

Lisaks vasest destillaatoritele, mis destilleerimisruumis uhkelt kõrguvad, on teiseks silmatorkavaks seadmeks destillaadi kontrollkapp (spirit safe), mis on Springbankis üsna vana (u 80 aastat tagasi toodetud). Vasak- ja parempoolsed purgid selles on ühendatud järeljooksu kogujaga (feints receiver). Kogutav toordestillaat (cut) suunatakse destillaadi vahepealsesse kogujasse (intermediate spirit receiver), millega on ühendatud ainult kontrollkapis keskmine purk.

Destillaadi kontrollkapp (spirit safe)

Kontrollkapi sisu

Destillaadi süda

Vahepealne destillaadi koguja

Springbank toodab kolme sorti viskit. Hazelburn on kolm korda destilleeritud, Springbank kaks ja pool korda destilleeritud ning Longrow kaks korda destilleeritud. Ja see teeb uhetisedestilleerimise järgse destilleerimisprotsessi Springbank viskivabriku puhul keeruliseks. Seda ei ole võimalik kõike kolme viski tootmise protsessi kaasates üheselt teha. Ise sain abimaterjalide abiga kolme viski tootmise viskikooli käigus rahuldavalt selgeks, kuid selle edasiandmiseks on parem tuua ilma selgitusteta üksnes kolm diagrammi. Need on ilusti toodud ka viskivabrikus destilleerimisruumi seinal. Siinkohal võib eraldi märkida ära vaid iga viski keskmise osa ehk kogutava destillaadi südame kanguse vahemik: Springbank (76-60%; keskmine 70-72% ABV), Longrow (72-58%; keskmine 68% ABV), Hazelburn (78-63%; keskmine 71-75% ABV).

Springbank destilleerimine

Longrow destilleerimine

Hazelburn destilleerimine

Campbeltown reis 2: Springbank Whisky School

Teises osas jätkan järgmiste Springbank viskivalmistamise protsessi osade tutvustamist. Täna siis jahvatamine, meskitegu ja käärimine. Kui linnastamise protsessis oli vaja palju füüsilist käsitsitööd, siis nendes osades on abiks juba mehaanilised seadeldised. Oluline on siiski märkida, et Springbankis ei ole mitte ükski protsess automatiseeritud. Mehaanilisi seadmeid on küll, kuid neid panevad tööle ja hoiavad töös ning otsuseid langetavad inimesed!

Jahvatamine (milling) 

Linnaste hoiusalvedest (malt storage bins) suunatakse linnased meski valmistamisse osade kaupa (in batches). Keskmine ühe meskiteo kaal on Springbankis 3,4 tonni. Enne seda tuleb aga linnased ette valmistada. Selleks tuleb linnased purustada, suunates need läbi jahvatussüsteemi. Springbank kasutab patenteeritud Porteus linnaste jahvatusmasinat (mill). See on pärit 1945. aastast ning vaatamata vanusele töötab endiselt suurepäraselt. Huvitav fakt on sellega seoses see, et olles varustanud 20. sajandi keskpaigas pea kõik Šoti linnaseviskivabrikud, lõpetas Porteus nende tootmise. Põhjuseks see, et kuna toodetud masinad olid niivõrd kvaliteetsed ega purunenud kunagi, ei vajanud uusi enam keegi. Seega nii masinast endast kui ka ruumist, kus see viskivabrikus asub, õhkab märgatavat ajalugu.

 

Jahvatussüsteem sisaldab tavaliselt mitut seadeldist. Esiteks suurt magnetit, mis aitab linnastest eemaldada mistahes metallobjektid. Teiseks rookijat ehk kivide ja muu prahi eemaldajat, mis puhastab terad. Kolmandaks tolmu eemaldamise süsteemi, mis tekib linnaste liikumisel. Neljandaks kaalujat, kust liigub puhastatud linnaseoder punkrisse, mis toidab jahvatajat. Viiendaks ongi jahvataja, milles on kaks komplekti terasrulle ja etteanderull, et juhtida linnaseodra voolu läbi veski.

 

Jahvatuse tulemuseks on linnastatud odra jahvatis (grist), mille segu koosneb traditsiooniliselt kestadest (husk) 20%, keskosast (middles) 70% ja jahust (flour) 10%. Peale jahvatamist suunatakse jahvatis meskitünni peal asuvasse jahvatisesalve (grist bin), kus see on valmis meskiteoks.

Kestad

Keskosa

 

Jahu

Meski valmistamine (mashing)

Peale jahvatamist algab meskitegu spetsiaalses suures ringikujulises meskitünnis (mash tun). Tüüpiline meskitegu kestab Springbankis 10 tundi. Springbankis on kasutusel tavapärane pealt avatud malmist meskitünn (conventional cast iron mash tun), mis täidetakse 3,4 tonni jahvatise ja kuuma vee seguga. Meskit segatakse meskitünnis mehaaniliste meskirehadega (mashing rake) selleks et tagada ühtlane segunemine ning linnastes olev tärklis korralikult lahustuks. Springbanki meskiruum meenutab oma metallist anumate, rataste ja kettidega veidi keskaegset piinakambrit.

 

Meskiruum

Meskitünn

Meskitünni sisu

Jahvatise segunemine kuuma vedeliku paagist nr 2 pärit oleva kuuma (69,5ºC) veega toimub 20 minuti jooksul. Esimese vee (kogus 17,000 liitrit) ideaalne temperatuur meskitünni jõudes on 63,5ºC. Segu temperatuur peab meskitünnis olema üsna täpne, et lahustada linnasejahus sisalduv tärklis ning võimaldada samal ajal ensüümide tegevust. Meskitünni täitudes lastakse segul ehk meskil (mash) rahuneda 30 minutit. Leotamise käigus irrutatakse teraviljatärklisest tänu linnastes sisalduvale ensüümile maksimaalne kogus käärimiseks vajalikku linnasesuhkurt. Peale 30 minutit toimub linnaste suhkrurikka vesiekstrakti ehk virde (wort), kontrollitud äravoolamine kuni meskitünnis olev jahvatise põhi on peaaegu kuiv. Nüüd lisatakse kuuma vedeliku paagist nr 1 meskitünni teine vesi (kogus 6,000 liitrit) temperatuuriga 72ºC ning seejärel lastakse segul rahuneda 15 minutit enne kui toimub jällegi virde kontrollitud äravoolamine, kuni meskitünnis olev jahvatise põhi on pea täiesti kuiv või kuni voolav virre hakkab muutuma hägusaks.

 

Pilgeni täis meskitünn peale esimese vee lisamist

Meski temperatuuri mõõtmine

Esimese ja teise vee järel juhitakse saadud virre meskitünnist läbi soojusvaheti, mida kutsutakse virde jahutajaks (worts cooler) ja kus virre jahutatakse 16-20ºC juurde, virde kogumisnõusse (underback). Virre tuleb maha jahutada, et vältida linnasesuhkrute lagunemist ning võimaldada pärmi lisamist. Virde kogumisnõust pumbatakse jahutatud virre juba käärimistõrde (washback). Virde kogumahuks, mida esimese ja teise veega kogutakse on umbes kolmveerand käärimistõrre mahust ehk 21,500 liitrit.

 

Virde jahutaja

Meskitünni vee lisamise protsessi korratakse veel kaks korda. Kolmanda vee (kogus 15,000 liitrit) temperatuur on 82ºC ja peale vee lisamist lastakse segul 15 minutit seista ning seejärel pumbatakse see tagasi kuuma vedeliku paaki nr 2, mida kutsutakse n.ö meski puhastusveeks (sparge). See on madala suhkrusisaldusega ja peale kuumutamist 69,5ºC juurde kasutatakse seda järgmise meskipartii esimese veena. Neljas vesi (kogus 6,000 liitrit) lisatakse samuti temperatuuril 82ºC ning saadud madala suhkrusisaldusega vesiekstrakt koos jahvatise jäägiga pumbatakse välisesse kuivendajasse (drainer). Kuivendajast tasapisi nõrguv vesi kogutakse kuuma vedeliku paaki nr 1 ja kuumutatakse 72ºC juurde ning kasutatakse järgmise meskipartii teise veena. Üks meskitegu kestab 10 tundi.

 

Raba kuivendajas

Kuivendajasse jäägina alles jääv proteiinirikkas tahke teraviljasegu ehk raba (draff) kühveldatakse allolevase treilerisse, mille koguvad kokku kohalikud põllumehed ja mida kasutatakse lammaste või veiste söödana. Raba koosneb umbkaudu 4% proteiinist, 1% kiudainetest ja 80% niiskusest.

Käärimine (fermentation) 

Virde kogumisnõust pumbatakse virre käärimistõrde (washback). Springbank viskivabrikus on kuus puidust käärimistõrt (igaühe mahuks 25,000 liitrit). Täpsemalt on käärimistõrred valmistatud Šotimaal kasvanud lehisest (Boatskin Larch). Vaid käärimistõrs nr 1, mis vahetati välja 2022. aastal, on valmistatud harilikust ebatsuugast ehk Douglase kuusest (Douglas Fir).

 

Springbanki käärimisruum

Käärimistõrred altpoolt

Käärimistõrde pumbatud 21,500 liitrile virdele (wort) lisatakse umbes 30 minuti järgselt 75 kg pärmi, mis hakkab toituma linnasesuhkrust ning käivitab seeläbi käärimisprotsessi. Siinkohal pole paha meelde tuletada, et käärimisprotsess ehk fermentatsioon on see osa viski tootmisest, kus toodetakse alkohol (destilleerimisel eraldatakse veest järk-järgult enam alkoholi)! Käärimisel virde, mida nüüd kutsutakse uhetiseks (wash), temperatuur tõuseb 16-20ºC pealt kuni temperatuurini 34ºC. Üle 35ºC temperatuur hävitaks elusad pärmirakud ning käärimisprotsess peatuks. Seega tuleb seda igati vältida. Käärimistemperatuuri kontrollimiseks tuleb vajadusel tõrtes olevatesse jahutusspiraalidesse suunata külma vett.

 

Virre käärimistõrres

Springbanki käärimisprotsess on traditsiooniliselt ja tüüpiliselt väga aeglane ja pikk (72-110 tundi). Käärimisprotsessi lõppedes on uhetise alkoholi sisaldus 6-6,5% ABV. Aeglane ja pikk käärimisprotsess annab destillaadile väga puuviljase iseloomu.

 

Värske virre klaasis

Käärimise järgselt pumbatakse uhetis käärimistõrrest uhetisekogurisse (wash charger), millest see destilleerimiseks uhetisedestillaatorisse (wash still) suunatakse. Springbankis destilleeritakse ühe viskiteoga pool ühe käärimistõrre mahust. Peale käärimistõrre tühjakspumpamist puhastatakse see hoolikalt esmalt külma veega ja seejärel steriliseeritakse ühe tunni jooksul kuuma auruga.

Campbeltown reis 1: Springbank Whisky School

Suve hakul sai siis lõpuks teoks ammune unistus – külastada Campbeltowni ja Springbank viskivabrikut ning kõige tähtsamana, osa saada Springbank Whisky School programmist. Esimene kord, kui reaalselt selles osaleda soovisin, oli 2017, siis uuesti 2018, ning mõlemal korral see ebaõnnestus. Siis lõpuks 2019 õnnestus saada koht 2020. aasta kevadeks ... kuid siis tuli Covid. Jätsin siiski juba makstud osalustasud välja võtmata ning osaliselt ka tänu sellele siis ka õnnestus lõpuks nüüd aastal 2022 see unistus realiseerida. Ja peab kohe alguses rõhutama, et see nädal Springbank viskivabrikus oli üks elu parimaid ja meeldivamaid kogemusi. Seda loomulikult tänu Springbank viskile, kuid eriti kohatud inimestele!

Saabumine Campbeltowni

Campbeltowni reis algas lennuga Tallinn-Frankfurt-Glasgow, millele järgnes neljatunnine bussisõit Glasgow-Campbeltown. Bussi teekonnast kolmveerand, kuni Kennecraig’ni, oli tuttav juba varasemast Islay reisist. Sealt edasi kulges tee mööda Kintyre läänerannikut, mille kaldaid uhtus üsna tormine Atlandi ookean. Laupäeva õhtul Campbeltown’s bussist maha astudes oli esimeseks vastuvõtjaks linna kohal hõljuv aroom – turbasuitsu, mereadru ja sõnniku segune aroom. Vapustav! Nüüd seal kohapeal olles on Springbank ja eriti Longrow viski aroom paremini mõistetav. 

Öö sai veedetud meeldivas Braefoot külalistemajas, kus sai rahulikult reisiväsimus välja puhatud. Enne magama sättimist sai loomulikult nii Springbank kui Glen Scotia viskivabrikule esimene välisvaatlus teostatud. Järgmise päeva hommikul, milleks oli pühapäev, sai kolitud ümber Longrow tänaval ja vaid kahesaja meetri kaugusel Springbank viskivabrikust asuvasse ning viskivabrikule kuuluvasse väga hubasesse Still Guest House, mis oli siis majutus kõigile viskikoolist osavõtjaile. 

Lahtipakkimise järel sai suund võetud Ardshiel hotelli baari poole, kus eelneva info kohaselt ohtralt viskisid maitsmiseks. Ja tõele see info ka vastas. Seega sai nii keskpäev kui ka õhtu koos söögi ja viskidega seal mööda saadetud, kuna pühapäeval olid suuresti muud võimalused peale toidupoe suletud.

Springbank Whisky School

Viskikool ise ehk n.ö täismahus õppetööpäevad Springbank viskivabrikus leidsid aset esmaspäevast neljapäevani ning lõppesid eksami ja tunnistustega reedel. Tööpäevad algasid kell 8:00 ja lõppesid 17:00, kuhu vahele jäi üks lõunatund ja kaks kohvipausi. Põhibaasiks sai The Washback Bar. Seega neli päeva tõsist panustamist. Ja seda tõsises mõttes, kuna me olime peaaegu võrdsustatud päris töötegijatega (saime soovi korral kõikides töödes käe külge panna) ning meil oli ligipääs igale poole – vaata igasse nurka ja roni kuhu tahad. Seega oli see kordades rohkem, kui mistahes tutvustustuuri käigus oleks viskivabrikus kunagi võimalik. Ühel hommikul sai ka kell 6:00 tööle mindud, et malmist leotamispaagist oder välja kühveldada.

Nädala tegevused olid õppegrupi kuue liikme, kelleks olid peale minu Irene (USA), Carsten, Markus, Uta (Saksamaa) ja Bernhard (Šveits), vahel paaride kaupa ära jagatud nii, et iga päeva enne- või pärastlõunal sai põhjalikult tutvutud ja töötatud ühes töölõigus (linnastamine, meski valmistamine /destilleerimine, villimine) ning siis kogu grupiga koos siis veel linnastamine (selle protsessi osades sai iga päev töötatud), vaatide täitmine, veeretamine, ladustamine, linnaste kuivatamine, viski maitsmine ja segamine. Kuna nendes eri osades sai osaletud eri päevadel ja mitte sarnase loogikaga, kui viski enda valmistamise protsess, siis ei jäädvusta ma viskikooli tegevusi mitte päevade, vaid viski enda valmimisprotsessi eri osade kaupa: linnastamine, linnaste kuivatamine, linnaste jahvatamine, meski valmistamine, käärimine, destilleerimine, vaatide täitmine, villimine. Ja seda neljas eri postituses.

Vesi ja oder

Kaks linnaseviski valmistamise põhikomponenti. Olen neid Šoti linnaseviski valmistamise kontekstis juba eraldi põhjalikumalt blogis tutvustanud (vesi 29.06.2020, oder 14.06.2017). Seega siinkohal vaid Springbank viskit puudutav info.

Springbank (ka Glengyle ja Glen Scotia) saab oma vee Campbeltowni taga olevast Crosshill Loch nimelisest savise tammiga piiratud reservuaarist, mis rajati juba enne 1863. aastat. Sai seda ka ühel õhtupoolikul vaatamas käidud. Täpsemalt sai sellele jalgsi tiir ümber tehtud (u 6,5 km). Allolev foto on tehtud Crosshill Loch taga oleva mäe nõlvalt.

Crosshill Loch

Springbank hakkas selle aasta (2022) aprillist kasutama KWS Sassy odrasorti, varasema LG Diablo asemel (viimane kogus Diablo otra kasutati märtsis 2022). Springbanki töötajate sõnul on võrreldes eelmiste sortidega KWS Sassy odraga olnud lihtsam töötada, kuna sellel sordil on vähem aganaid, põhku ja üldiselt soovimatut materjali. Samas ei erine uus KWS Sassy oder oluliselt eelmistest sortidest ja annab sarnase saagi. Seega ei tohiks see uus oder tuua kaasa olulisi muutusi ka viskis endas. Local Barley viski jaoks on aga endiselt kasutusel erinevad odrasordid. Springbank hangib vajamineva odra Invernessist põhjapool asuvast Highland Grain nimelisest põllumajandusühistust, mis kuivatab ja ladustab peamiselt Šoti linnaseviski jaoks mõeldud otra. Local Barley viski jaoks tuleb oder kohalikest farmidest.

Linnastamine (malting)

Springbank viskivabrikus toimub kogu viski (nii Springbank, Longrow, Hazelburn, kui ka Kilkerran) jaoks vajamineva linnaste idandamine põrandalinnastamise meetodil (floor maltings) käsitsi kohapeal. Viskikooli kõige esimeseks tööks oligi odra kühveldamine kärudesse ja laotamine põrandale. Nädala jooksul sai töötatud kõigis linnastamise osades: leotamispaagist odra välja kühveldamine, kärudesse kühveldamine ja idandamispõrandale vedamine ja seal laotamine, põrandal odra pööramine nii mehhanilise kui elektrilise pöörajaga, põrandalt linnaste kokkukühveldamine ja kärudega kuivatusahju vedamine, kuivatusahjus linnaste laotamine, turba kühveldamine ja kärudega ahju juurde vedamine, ahju täitmine turbaga ja korraliku turbasuitsu tagamine.

Linnastamiseks on viskivabrikul oma idandamishoone, kus otra idandatatakse kahel korrusel asuval idandamispõrandal (malting floor). Hoone kolmandal korrusel olev endine kogu viski valmistamiseks vajamineva odra hoiustamise funktsiooni täitnud korrus on praegu vaid kohalikelt põllumeestelt hangitud üsna väikese koguse odra hoiustamiseks.

Springbank idandamishoone

Ladustatud oder, mis viskivabrikusse maanteed mööda transporditakse on 12% niiskusega ning seda hoitakse kahes viskivabriku hoovis paiknevas hoiusalves (kumbki mahutab 30 tonni). 

Linnastamise esimeseks etapiks on hoiusalvest odra suunamine teisel korrusel asuvasse avatud ülaosaga malmist leotamispaaki (steep). Ühe linnastamisteo kogus on 10-12 tonni. Selles paagis toimub odra leotamine veega ning see kestab 42 tundi. Selle aja jooksul lisatakse jahe vesi kaks korda ja õhutatakse kaks korda: 12 tundi leotamist, 12 tundi kuivamist, 14 tundi leotamist ja lõpuks 4 tundi kuivamist. Selle protsessi käigus odraterad paisuvad ja muutuvad raskemaks (omal nahal tunnetatud, kui sai neid sellest paagist poolteist tundi välja kühveldanud), kuna need tõmbavad endasse ohtralt vett. Leotamise järgselt on odra niiskus 46-48%.

Odra leotuspaak

Odraga täidetud leotuspaak

Veega täidetud leotuspaak

Leotamine lõpetatud, pool ootab veel kühveldamist

Põhi paistab

Märg oder veetakse kärudega ühele kahest idandamispõrandast ja laotatakse ühtlase idandamise tagamiseks umbes 10 cm paksuse kihina. Sobivaimaks idandamise temperatuuriks on 16ºC, kuid see jääb enamasti 16-20ºC vahele. Linnastamine kestab kuus päeva, mille jooksul tuleb seda protsessi pidevalt monitoorida (kogu info talletatakse käsitsi logiraamatusse). 

Kühveldamine ja vedamine

Põrandale laotatud

Töö valmis

Soovitud ja ühtlase temperatuuri hoidmiseks ning idanevate odraterade kokkukleepumise vältimiseks tuleb otra teatud aja tagant (aeg sõltub suuresti ka välisõhu temperatuurist ja ka tuulest) liigutada. Selleks kasutatakse nii mehhaanilist ja elektrilist järelveetavat pöörajat. Lisaks hoitakse linnastamisehoone kahe korruse aknad pidevalt avatuna.

Temperatuuri mõõtmine

Mehhaaniline odra õhutaja

Elektriline odra pööraja

Linnaste kuivatamine (kilning)

Kui linnastamise protsess on lõppenud (odra (green malt) niiskus on langenud nüüd 40-43% peale), kühveldatakse oder põrandalt kärudesse ja veetakse n.ö lifti, mille kaudu see liigub perforeeritud metallpõrandaga kuivatusahju (kiln). Springbank viskivabriku kuivatusahi renoveeriti 1966 ja omab nüüd kahte soojusallikat – turvas või kerge õli. Kuivatusahjus tuleb sinna veetud oder laotada ühtlaselt umbes 60-100 cm paksuse kihina.

Odra laotamine kuivatusahjus

Springbank viskivabrik toodab kolme erinevat linnaseviskit (Springbank, Longrow, Hazelburn) ning esimene erinevus nende valmistamisel algab linnaste kuivatamise käigus. Seega on vaja ka kolme linnaste kuivatamise retsepti. Springbank viski jaoks on vaja kasutada kuus tundi turbasuitsu ja umbes 30 tundi õlipõletiga toodetavat kuuma õhku (lõpptulemuseks turbasuse määr linnastes 8-10 ppm). Hazelburn viski jaoks turbasuitsu ei kasutata ning kogu linnaste kuivatamine toimub umbes 36 tunni vältel kuuma õhuga. Longrow vajab aga seevastu üksnes kuni 48 tundi turbasuitsu (lõpptulemuseks turbasus linnastes 48-50 ppm).

Süütamiseks valmis

Springbanki jaoks linnaste kuivatamine 15.06.2022 kell 11:00

Kuumuse tõstmine

Eesmärk saavutatud: turbasuits

Turbasuitsuga kuivatamiseks on vaja turvast. Kasutatakse nii kuiva kui niisket turvast. Niiske turvas on oluline leekide summutamiseks ja kuumuse vähendamiseks, kuna tähtis on suits, mitte niivõrd kuumus. Kuumuse lisamiseks on vaja aga lisada kuiva turvast. 

Niiske turvas

Kuiv turvas

Kuivatamise järgselt on linnaste niiskus langenud 4%ni. Linnased suunatakse kuivatusahjust (põrandal olevate luukide avamise teel) terasest linnaste hoiusalvedesse (malt bin). Springbankis on neid kokku kümme, millest igaüks mahutab 18,5 tonni.

Linnaste hoistamissalved