Glen Scotia otsustas 2025 aastal turule tuua 12-aastase viski, mis küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides. Vaadates viski värvi ja arvestades seda, et siin pole kasutatud ilmselt E150a ega tugeva röstitusega värskeid tammevaate, pidid need ikka väga aktiivsed vaadid olema. Maitstav on pärit 6cl näidisest.
Glen Scotia 12 yo, 46,0% nc, ncf
Aroom: magus-kuiv. Esmalt teraviljasus ja pärmisus, siis juustukook ja värske puidusus, vanill ja kaneel, kuivatatud mango ja õunamoos. Klaasis seistes muutub selgelt liiga puiduseks.
Maitse: teraviljasus ka siin, kuid suuresti tammevaat. Puiduliimisus, magusalt soe vürtsikus, kuivatatud mango, kus õrn mentooli noot. Suutundelt tammise vürtsikuse all siiski leitav kergelt õline süda. Jah, selgelt aktiivsed vaadid, kus viskit liiga kaua küpsemas hoitud. Ei ole see Glen Scotia mulle oma selgelt veidra koosluse tõttu.
Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Siin tuleb kaneelikoore tükkidega õunamoos, kus ka tammevaadist tulev vürtsikus. Lisaks veidi piirituselisust järelmekis.
Hinnang: C+
Teine pisike näidis Glen Scotia viskist tuleb sõltumatult villijalt Thompson Brothers (Phil & Simon Thompson), kes üllatas 2025 aasta kevadel viskisõpru Mystery Malt viskidega. Esimene seeria tuli välja mais ja kolmas, kuhu kuulus ka siinmaitstav viski, villiti oktoobris. Idee selle taga on ju väga lihtne – maksa ja saad ühe viski, kuid mis viskiga ja kui kaua küpsenuga ning millises vaadis, pole teda enne lahtikorkimist. Põnevust kui palju. Võid saada suurema tõenäosusega nt 5-aastase või kui õnn juhtub sinu poolt olema, siis sama hinna eest nt 25-aastase. Tuleb vaid usaldada ostu sooritades Thompson Brothers kui villijat ja loota et nad pole otsustanud villida kehva viskit. Ise ei ostnud ma seda viskit pimesi, vaid see anti tasuta kaasa ühe ostuga ning enne maitsmist oli teada, et see on Glen Scotia. Maitstav on pärit 2cl näidisest.
Mystery Malt Series No 3 (Glen Scotia 11 yo Ruby Port Hogshead, 282 btl), 48,5% nc, ncf
Aroom: kuiv vaadi puidusus, jõhvikad, linnaseid veidi ning ka karamell. Klaasis seistes tuleb otsesem portveinisus. Veidi vett toob jõhvikamaitselise mannavahu, barbarissi. Muutub kreemiseks, kuivus taandub.
Maitse: kuiv ja veinine. Punased marjad (jõhvikas, maasikas), kopitanud puidusus (kas vana väsinud vaat). Veega veidi lahjendatult üsna veinine, endiselt jõhvikad, kerge metallisus ja ka mõrkjus tuleb nüüd juurde. See viski tõestab taaskord, et Ruby portveini vaadis küpsenud viski ei sobitu mulle reeglina ikka üldse.
Lõpp: pigem lühike. Ruby port on siin väga selge ja üsna domineeriv.
Hinnang: C
