LAPHROAIG 10 yo CS Batch 011

Viimane blogi 10-aastase tähistuse puhuks valitud viski on samuti 10-aastane. Tegemist on vaadikangusena villitud Laphroaig viskiga. Ja täpsemalt Batch 011, mis villitud märtsis 2019. Tavapäraselt on vaadikanguses Laphroaig kokku segatud eks-burboon vaatides küpsenuist. Viimatine Laphroaig 10 yo Cask Strength villiti 2023 sügisel (Batch 17).

Laphroaig 10 yo Cask Strength Batch 011, 46,0% ncf

Aroom: vana tuhase ahju sisemus, antiseptik, mereadru ja -soolasus. Vanill ja õunakoored, mis annavad veidi magusust ja lisavad täidlust. Klaasis seistes suitsukala, võiküpsis, enam adrulisust ja merelisust. Veega lahjendades tsipa ehk magusam, kuna lisanduvad turvastatud linnased. Samas ka mineraalsem ja meresoolasem. Rohkemal lahjendamisel tuleb algus veidi farmisust ja seejärel kivisüsi ja tugev tahmasus.

Maitse: väga tugevalt tuhane, turbasuitsune ja antiseptiliselt meditsiiiniline. Väga jõuline ja robustne. Just selline, mida vaadikanguses noorelt Laphroaigilt oodata. Teises pooles rohust ja veidi kirbet turbasust, piprast tamme ja sidrunikoort, mis panevad igemed veidi kirvendama. Ka siin tuleb veega lahjendades ehk veidi magusust. Selgelt nüüd aga münt koos soolasuse ja mineraalsusega. Tuhasus ei kao siiski kuhugi.

Lõpp: üsna pikk. Tugev tuhane turbasuitsusus, piprane, soolane ning veidi siin magusat vanilli, kuid tervikuna pigem kuiv antiseptilisus. Veidi lahjendatult mineraalsem ja veidi magusam.

Hinnang: B+

Suurepärane, kuid kui siin oleks veel juures paksem puuviljasus, siis ... Kannatab üllatavalt hästi veega lahjendamist, isegi ohtra veega.

PORT CHARLOTTE 10 yo

Veebruar ei kujune just kuigi viskirohkeks. Blogis tuleb sel kuul veel vaid kahe viski napisõnalised tutvustused – ja mõlemad siis ikka 10-aastased viskiblogi 10-aastase tähtpäeva puhuks. Esiteks Port Charlotte 10-aastane. 

Bruichladdich villis piiratud koguses esimese 10-aastase Port Charlotte 2012. aastal (mul see ka kogus olemas), teise 2016 aastal (blogis tutvustatud 6.6.2017) ning uues rohelises pudeli disainis toodi see uuesti turule 2018. Siinmaitstav on villitud 10.10.2022.

Port Charlotte 10 yo, 50,0% nc, ncf

Aroom: esmalt vihje kuivale tammele, siis magusad turvastatud linnased ja Laddiele omane soe keedupiimasus, täpsemalt meega keedupiimasus. Klaasis seista lastes tuleb ühelt poolt heinasus ja teiselt poolt õline turvastatud linnasus. Need seob omavahel kokku mesisus. Tasapisi tuleb ka üha enam esile selge soe farmisus, mis minu jaoks on turvastatud linnaseviskides alati oodatud nüanss. Tilk või paar vett toob veidi troopilisi puuvilju.

Maitse: meeldiv õline suutunne. Rikkalik ja täidlane. Turbasuitsusus on siin ikka väga tugev. Seda täiendab ja tasakaalustab magusam mesine linnasus, lagrits ja fenkol enne seda, kui võimust võtab teises pooles üsnagi tugev vürtsikus, kus ka veidi pipart, niii musta kui valget. Meedliv maitsekaar.

Lõpp: pikk. Tugev vürtsikas turbasuitsusus, röstitud kookos koos kerge mündiga.

Hinnang: B+

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

SPRINGBANK 10 yo (17/287)

Springbank 10-aastane on vana tuttav ning seda on alati hea maitsta. Seekordne viski on villitud 27.06.2017. Kui kolm-neli aastat oli selle viski kättesaadavus üsna raske, siis viimase poole aasta vältel on see tasapisi taas silmapiirile jõudnud. Seda küll märksa kallima hinnaga, kui see varasemalt oli. Ise ostsin viimati 10-aastase eelmisel aastal Campbeltowni külastades. Seega jääb mul peale siinkohal äramaitstu kollektsiooni veel kolm Springbank 10-aastast – 2004, 2016 ja 2023 villitud.

Springbank 10 yo (17/287), 46,0% nc, ncf

Aroom: kreemine-õline, martsipan, soe tammevanill, magusad tsitrused, pirnisiirup, kerge masinaõli, värsked linnased, kookosevõi ja veidi iirist. Värske, rikkalik ja kutsuv tervik.

Maitse: suutundelt õline ja üsna paks. Tsitrused ja kerge ingver annavad värskust, pirnid ja linnased magusust. Keskosas veidi magusat ja selgelt vürtsikat tammisust, kerge turbasuitsusus, veidi kookost ja vanilli ning lõpuosas selge soolasus.

Lõpp: üsna pikk. Vürtsikad tsitrused, mineraalsus, soolasus.

Hinnang: B+

Kümneaastase viski kohta on Springbank ikka üsna kompleksne ja maitseküllane. Eriti aroom. Maitsetes on ehk seekord puuviljast värskust veidi vähem ja tammisust veidi enam. Siiski suurepärane.

Pimemaitsmine Vol 1: 16 viskit

Sai eelmise aasta suve keskel enamus juba varem maitstud täispudelitest näidispudelitesse tallele pandud viskid siis omakorda ümber valatud väikestesse 3cl pudelitesse nii, et hiljem oleks võimalus mul endal neid pimemaitsmiseks kasutada. Nimelt palusin abikaasal siis iga viski pudelike tähistada numbriga nii, et mina konkreetses pudelis olevast viskist teada ei saaks enne pimemaitsmise lõppu. Ehk siis iga viski numbrit ja selle taga oleva viski nime sisaldav paber sai abikaasa poolt suletud kinnisesse ümbrikusse. Nüüd seitse kuud hiljem oli siis õige aeg väike pimemaitsmine ette võtta.

Kokku sai eelnevalt kirjeldatud viisil valitud 16 Šoti linnaseviskit nii, et sinna ei satuks turbasuitsuseid, vaadikanguses ja eksklusiivseid viskisid. Ja kõik 16 viskit on minu poolt täispudelitest juba varasemalt maitstud ja ka blogis tutvustatud.

Kuna kokku oli 16 viskit, siis korraldasin selle nädala alguses maitsmise nii, et on neli eelvooru, kus igas neli viskit numbrilises järjestuses. Igast eelvoorust pääses lõppvooru iga eelvooru parim (viigi korral kõik). Finaalis maitsesin siis neid eelvoorude parimaid uuesti ning lõpuks selgusid poodiumile pääsenud. Seejärel koostasin (täna) koondtabeli hinnanguskooridega ja vahetult blogi postitamise eel avan lõpuks ümbriku ja lisan tabelisse numbrite taha viskide nimed. Ja ilmselt on tulemus mulle üllatus, või ka ei ole. Eks näeb.

Igat viskit hindasin neljas alajaotuses: aroom (A), maitse (M), täidlus (T), kompleksus (K) ning seda skaalal 1-5. Vajadusel kasutasin ka 0,5 sammu. Lõppskoor (S) sai jääda seega 4-20 vahele. Lisaks andsin igale viskile lühikese sõnalise kirjelduse.

EELVOOR 1

Viski nr 1. A=3, M=3, T=3, K=4 / S = 13

Kerge, teraviljane, vaid veidi puuviljasust. Meeldiv maitse, veidi tsitruseid lisaks kergelt ürdisele rohususele. Järelmaitses tuleb veidi greibi mõrkjust.

Viski nr 2. A=1, M=1, T=1, K=1 / S = 4

Kas tõesti on siin tegemist Dalmore Port Wood viskiga? Kuidagi tuttav. Kui jah, siis on see näidispudelis õige käest ära läinud. Väga tugev kunstlik karamellisus ja mõrkjus, hapukapsas. Ei ole meeldiv ühestki otsast.

Viski nr 3. A=4, M=3, T=4, K=3,5 / S = 14,5

Esmalt kergelt käärinud puuviljasus, mis muutub kiiresti meeldivalt ümaraks ja selgelt magusamaks. Pigem kuivatatud puuviljad, pähklisus. Taustal tõuseb šerrivaatide mõju. Maitses kordub sama. Ehk veidi liigselt magususele kalduv, kuid meeldiva šerri mõjutusega.

Viski nr 4. A=4, M=3, T=3, K=4 / S = 14

Puuviljane koos meeldiva kerge suitsususega linnasus. Tundub olema pigem noor viski. Samas vihjed tugevale vaadi mõjutusele. Maitsetes ürdisust, kõrvalmekina põlenud rohusus. Omapärane. Pikk järelmekk.

EELVOOR 2

Viski nr 5. A=4, M=3, T=3,5, K=3 / S = 13,5

Kutsuvalt värske puuviljasus – küpsed õunad ja pirnid. Värske roheline tee ja rohelised ürdid, klaasis seistes värskelt saetud puidusus, vanill ja karamell. Maitsed märksa lihtsamad, kerge liistumise mekk. Ilmselt madal kangus. Kuivatatud puuviljad ja kerge tammine vürtsikus.

Viski nr 6. A=4, M=4, T=3, K=3 / S = 14

Kerge ja delikaatne, kuid värske. Värske till, veidi fenkolit, kreembrülee. Maitsetelt samuti kerge, lilleline rohusus, särtsakas. Tundub olema üsna noor, kuid ilmselt veidi kõrgem kangus toob maitsed hästi esile. Puhas ja värske viski.

Viski nr 7. A=4, M=3, T=4, K=3 / S = 14

Kuivatatud puuviljad, küpsed mahlased murelid, karamelliseeritud apelsini koored. Selge šerrisus. Suutundelt kreemine, pähkline ja n-ö jõulukoogine. Veidi ehk liiga magus – datlid, viigimarjad ning ka veidi nagu lahjavõitu kanguse mõttes. Siiski klassikaline serrivaatide viski.

Viski nr 8. A=3, M=3, T=3, K=3 / S = 12

Kergelt selline põlenud rohusus, kreemine toffee, hapendatud kõõgiviljad, pähklid. Klaasis seistes parem. Suutundelt kreemine, ürdine ja pähkline, kuid siin tuleb ka kopitanud puidusust. Selline „saame keskpõrandal kokku” viski.

EELVOOR 3

Viski nr 9. A=4, M=3, T=2, K=3 / S = 12

Troopilisi puuvilju, kreemisus, mesisus. Veidi šerrivaate ilmselt sekka segatud. Suutundelt pehme ja kreemine. Madal kangus ilmselt, mis ei lase maitsetel esile tõusta. Toffee, tammevanill.

Viski nr 10. A=4, M=3, T=4, K=3,5 / S = 14,5

Ilmselt šerrivaatide mõjutusega. Kuivatatud puuviljad, eelkõige õun. Kaneel, nelk. Veidi kuiva puidusust, pähkleid. Suutundelt ümar, kanguselt samuti nõrk, kuivatatud õun, šerrine.

Viski nr 11. A=3, M=3, T=3,5, K=3 / S = 12,5

Meeldivalt värske puuviljasus alustuseks, kus pirn, õun, banaan. Taustal tammevanill, mis klaasis seistes varjutab puuviljasuse. Maitsetelt üsna vürtsikas. Veidi sellist burboonisust, veidi ingverit. Papisus hiilib ligi.

Viski nr 12. A=3,5, M=4, T=3, K=3 / S = 13,5

Kerge piirituselisus, lillelisus, magus tsitrus, värske suveõun. Klaasis seistes vanillikreem. Maitsetelt värske, tsitrused ja õunad, lilleline ja veidi rohune. Tervikuna meeldiv, kuid üsna lihtne.

EELVOOR 4

Viski nr 13. A=4, M=4, T=4, K=3 / S = 15

Karamelline, tammevanill ja veidi vürtsikust. Ümar kreemisus suutundelt. Maitse loogiline jätk aroomile. Kuivatatud puuviljad, kreemine, veidi pähklisust, piimašokolaad.

Viski nr 14. A=3, M=3, T=3, K=3 / S = 12

Kreemine marjasus, üsna magus, veidi papisust, iiris. Maitsetelt üsna magus ja marjamoosine. Veidi ka sellist burboonisust. Toffee, iiris, järelmekis papisust.

Viski nr 15. A=3, M=3 T=3,5, K=3,5 / S = 13

Veidi selline kadakamarjane, puuviljane happesus, samas üsna värske ja särtsakas. Rohune. Maitsetelt ümar, toffee, tammevanill, piimašokolaad. Veidi ka siin papisust.

Viski nr 16. A=2,5, M=4, T=3, K=3 / S = 12,5

Käärinud puuviljad ja veidi hapukapsast, üsna suletud aroom. Maitse palju meeldivam, värske küpsete puuviljade mix, vanill.

LÕPPVOOR

Viski nr 3. A=4, M=4, T=4, K=3,5 / S = 15,5

Alguses tammevaadi kuivus, mandel, kuivatatud õunad, tarte tatin ehk pahupidi õunakook. Üsna täidlane suutundelt. Meeldiv kuivatatud puuviljasus, karamelliseeritud suhkur, datlid, karamell.

Viski nr 6. A=4, M=4, T=4, K=4 / S = 16

Tammevanill, veidi kooritud mandleid, männivaik, veidi kadakamarju. Klaasis seistes muutub kreemiseks ja täidlaseks. Martsipan. Suutundelt üsna intensiivne, tammevanill, ohtralt tsitruseid, veidi ingverit ja rohusust.

Viski nr 7. A=4,5, M=4, T=4, K=4 / S = 16,5

Väga kreemine ja ümar šerrisus. Paks ja täidlane, küpsed murelid, veidi nahksust. Suutundelt ümar, kreemine ja täidlane. Ilmne šerrivaadi mõju. Kangust võiks enam olla. Pähkline, dattel. Järelmaitse veidi ehk kiirelt kaduv.

Viski nr 10. A=4,5, M=3, T=3,5, K=3,5 / S = 14,5

Karamelline ja tammine, roosiõielisus, martsipan, maasikamoos, veidi ka sigarikarbi aroome, röstitud metsapähkel. Suutundelt üsna pehme, puidune ja karamelline. Veidi sellist sünteetilist magusust, mis muudab veidi imalaks. Törts ka väävlisust.

Viski nr 13. A=3,5, M=3,5, T=3,5, K=3,5 / S = 14

Kreemine, karamelline, pähkline, šerrine. Siiski vähemaromaatsem ja lihtsam võrreldes teistega. Suutundes veidi kirbust, kreeka pähklid, karamell, kuiv puidusus, kerge papisus ehk isegi. Siiski veidi aitavad karamelliseeritud tsitrused maitseid hoida.

Ja ümbriku avamisel selgusid maitsmisel osalenud viskid:

Näidispudeli number	Skoor eelvoorus / lõppvoorus	Viski
13	15 / 14	BenRiach 12 yo Sherry Wood, 46%
3	14,5 / 15,5 (III koht)	GlenDronach 15 Revival (2018), 46%
10	14,5 / 14,5	Dalmore 18 yo, 43%
6	14 / 16 (II koht)	Glencadam 10 yo, 46%
7	14 / 16,5 (I koht)	Macallan 12 yo Sherry Oak (2012), 40%
4	14	Highland Park „Einar”, 40%
12	13,5	AnCnoc 1993/2007, 46%
5	13,5	Glenfiddich 18 yo, 40%
1	13	Arran 14 yo, 46%
15	13	Deanston 12 yo, 46,5%
11	12,5	Glenlossie 16 yo Signatory 1997, 46%
16	12,5	Strathisla 12 yo, 43%
8	12	Bunnahabhain 12 yo Provenannce 2001/2014, 46%
9	12	Balvenie 12 yo Signature, 40%
14	12	Glenrothes 2004/2018, 43%
2	4	Dalmore PortWood Reserve, 46,5%

Väga huvitav ja mänguline maitsmiskogemus. See näitab ühelt poolt seda, kuivõrd eelteadmine sellest, mis on viski nimi, vanus, kangus, kasutatud vaadid jms teatud eelhoiaku ja -ootuse viskis oodatava maitsete, kvaliteedi ja mõningal määral ka meeldivuse osas annab.

Siiski on esikolmik ja -viisik oma kohta väärt. Mulle on need viskid nüüd nime ja konkreetset viskit teades selgelt meelepärased. Endalegi veidi üllatavalt tundsin pimemaitsmisel üsna hästi ära nii viski nooruse ja kerge suitsususe (Highland Park), madala kanguse (Macallan, Glenfiddich, Balvenie, Dalmore), kui ka selle sünteetilise magususe liigse piirituskaramelli näol (Dalmore).

Teiselt poolt näitab see, kuivõrd võivad ühe viski maitsed olla mõjutatud selle kõrval vahetult maitstavatest viskidest. Kontekst on väga oluline tegur.

Kuna mul on juba maitstud viskidest üsna palju kõrvale pandud ka turbasuitsuste viskide näidiseid, siis kordan ilmselt sellist pimemaitsmist aasta lõpus ka nendega. Seal läheb asi muidugi keerulisemaks ja mängima hakkab selgelt seal viski kangus ja vanus.

Linnaseviski blogi 10. aastat

Täna täitub linnaseviski blogil 10 aastat! Kui alustasin viskidega seotud blogi pidamist 1. veebruaril 2015, siis esmalt oli soov talletada ees terendanud Islay saare külastamisega seotud märkmed. Seejärel hakkasin aga eesmärgipärasemalt viskisid maitsma ning aasta möödudes saigi seatud siht, et blogi võiks vähemalt kümme aastat järjepidavalt pidada. Nüüdseks on see plaan seega teostunud ning järgmiseks sihiks võtangi veel vähemalt kaks järgnevat aastat ja ehk seejärel siis sellele otsa veel kolm aastat postitusi teha. Samas mine sa tea, ehk jätkan veel peale sedagi. Jõuab siis tasapisi ju kätte ka pensionile jäämine ning miks mitte siis nii selle ajani kui ka peale seda sama rida jätkata. Muidugi ei oska keegi ette näha mida elu meile annab või meilt võtab.

Tuleb tunnistada, et blogi pidamine pani teadlikumalt viskisid ostma ja maitsma. Kokku olen vast nüüd kümne aasta vältel eri viskisid maitsnud kuskil 1000 ringis ehk siis umbes 100 eri viskit aasta kohta. Saan öelda, et ma tean, mis on minu jaoks meelepärane ja kvaliteedi mõttes hea viski. Kuigi maitse eelistused on muutunud ja muutuvad ilmselt ka edaspidi, on siiski nüüdseks välja kujunenud üsna kindlad lemmikud. Need on viskid viskivabrikutest, ja neid ei ole palju, mida julgen endale osta täispudelitena ning reeglina ei tule nende puhul ette ka pettumusi. Samas on tasapisi välja koorunud ka esiteks viskid, mida enam ei ole innustunud maitsma ja teiseks viskid, mida kindlasti ei soovi täispudelitena omada. Neid viimaseid on ikka väga suur osa kõigist toodetud ja minu poolt maitstud linnaseviskidest. Siiski olen ma endiselt avatud uutele maitsetele, avastustele ja üllatustele. Kunagi ju ei tea, mis ...

Blogi pidamise alguses oli soov saada viskidest ja nende maitsetest kätte võimalikult lai spekter. Eelkõige oli muidugi soov maitsta ära nii palju kui vähegi võimalik igast töötavast Šoti linnaseviskivabrikust vähemalt üks viski. See on suuresti ka teostunud – olen n-ö vanematest ehk kuni 2005 aastani rajatud viskivabrikutest alates Aberfeldy’st kuni Tullibardine’ni ära maitsnud kokku 94 viskivabriku viskid ehk kõik peale Glen Ord viski. Viimane tuli isegi nüüd mulle üllatusena, kuna oma arust olin ka seda maitsnud. Kuna see on mul nii 20cl pudelina kui ka 5cl minipudelina olemas, siis saab see puudujääk veel sel kuul likvideeritud. Siis saab selle eesmärgi korralikult täidetuks lugeda.

Kuna Šotimaale on peale 2005 aastat juurde tekkinud üsna palju uusi viskivabrikuid (kokku 52!), siis on nendega enda kurssi viimine paras katsumus olnud. Seni olen maitsnud neist 14 viskivabriku poolt villitud viskisid. Paljud uutest pole veel „korralike” viskide villimiseni jõudnud, osa villitud viskidest on isegi näidistena raske hankida ja lisaks on neid viskivabrikuid tõesti juurde tekkinud omajagu. Siiski olen neid püüdnud ikka hankida, et nende maitseid nii enda jaoks avastada, kui ka blogis tutvustada. See on ka osaliselt väike missioon, mida juba märtsi ja aprilli kuus saan ilusti ellu viia.

Lisaks oli mul blogi pidamise algusest alates üheks sihiks seatud laiendada enda viskide maitsmise haaret ka väljaspoole Šoti linnaseviskisid. On ju linnaseviskisid just blogi pidamise kümne aasta vältel tootma hakatud pea igas maailma nurgas. Kuigi minu fookus on olnud, on ja jääb olema siiski Šoti viskidel, on vahelduseks hea end kursis hoida ka muu maailma viskidega. Seega on ka neist üsna hea ülevaade saadud ja ka blogis antud.

Olen ka alates eelmise aasta algusest üritanud välja mõelda, mida veel blogis peale maitsekirjelduste ja harvade viski tootmisega seotud märkmete juurde lisada. Mõned mõtted on, kuid eks neist saab aimu, kui neid realiseerima asun. Kindel on vaid see, et blogi jätkab reklaamivabalt ja ilma kommentaaride lisamise võimaluseta.

Slàinte!